Kriminaalasi nr 1-07-6816
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
05.novembril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas
Kohtuasja number
1-07-6816
Kohtukoosseis
Kohtunik Loretta Pikma
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse juuresolekul
Tõlk
Leonora Nõmmik
Prokurör
Kristiina Erte
Asja läbivaatamise kuupäev
05.11.2009 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid I.I elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. I.I, isikukood xxx
Süüdimõistetu
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 383,§ 384
Jätta I.I elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 02.10.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.I elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. I.I on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 01.02.2008 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 4, § 209 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 kohaldamisega 4 aastat vangistust. KarS § 209 lg 2 p 1 järgi karistati 1 aasta vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kokku 3 kuud 28 päeva. Mõistetud 4 aastane vangistus ja 1 aasta vangistust kuuluvad ärakandmisele paralleelselt ja tegelikult kuulub kandmisele vaid pikem vabadusekaotuslik karistus 4 aastat vangistust. Lõplikuks karistuseks lugeda 4 aastat vangistust. Viru Ringkonnakohtu 10.04.2008 kohtuotsusega tühistati Viru Maakohtu 01.02.2008 otsus karistuste paralleelselt ärakandmiste osas. KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 alusel mõistetud liitkaristusele- 4 aastat vangistust-liita 12.09.2006 kuriteo eest mõistetud karistus- 1aasta
vangistust-kergema karistuse kaetuks lugemise teel raskemaga ning ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista 4 aastat vangistust. Karistuse algus 03.10.2007 ja lõpp 02.10.2011. Elektroonilise valve alla vabanemise võimalus avanes 03.10.2009. Kinnipidamisasutuses I.I kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Viru vanglas töötab metallitsehhis. Kinnipeetaval on läbitud sotsiaalprogramm „Tööalane nõustamine vanglas“. Vabanemisel asub elama ema juurde aadressil Estonia pst 32-12, Kohtla-Järve. Alates 13.01.2005 kuni vangistuseni osales metatooni asendus-võõrutus programmis. Vangla ei nõustu I.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kinnipeetaval puudub vabanedes kindel töökoht, eelmine kuritegu oli sooritatud rahalise kasu eesmärgil, kinnipeetav on katseajal toime pannud uusi kuritegusid, kuriteod on muutunud vägivaldseteks, varasem lähedaste toetus ja abi ei ole andnud tulemusi tema seadusekuuleka eluviisi kujunemisel. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Viru vangla taotlust I.I tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks koos elektroonilise järelelevalvega. I.I puudub vabanedes kindel töökoht. Enamus sooritatud kuritegusid on varavastased. Varasem töökoht, lähedaste toetus ja abi ei ole andnud tulemusi tema seadusekuuleka eluviisi kujunemisel, kuna I.I jätkas samalaadsete kuritegude sooritamist. Korduvad kuriteod ja väärteod vabaduses näitavad, et I.I on raske alluda reeglitele. Kriminaalhooldusametnik leiab, et I.I ei sobi kriminaalhooldusele elektroonilise valve rakendamisega, sest võivad tekkida raskused kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega. I.I taotleb kohtult järelevalve alla.
tingimisi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise
Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et I.I tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valvega ebaotstarbekas. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik I.I isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. I.I on seitse korda karistatud kriminaalkorras, neist neljal korral on karsitatud tingimusliku karistusega. Süüdimõistetu poolt varem toimepandud kuriteod on varavastased II astme kuriteod. Viimase, esimese astme varavastaste kuritegude (röövimise, kelmuse) eest karistati teda 4-aastase vangistusega. Süüdimõistetu kuriteod on järjest raskemaks ja vägivaldseks muutunud. Väärtegude toimepanemise eest on I.I karistatud 10 korral, millest enamus on Alkoholiseaduse § 70 ja NPAS § 15 ́ alased rikkumised.
Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused I.I puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud korrektne. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab I.I-le enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, ei ole kohtu hinnangul süüdimõistetu enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht ja töökoht (mida momendil ei ole), kuid see ei takistanud I.I uusi kuritegusid toime panna. Alkoholi ja narkootiliste ainete tarbimine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu I.I vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valvega. Kohtunik (allkiri)
Loretta Pikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.