Kohtulahend

Jevgeni Kornei (praegu T.H ) on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 07.09.2005 kohtuotsusega KarS § 331 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust 12.06.2003 Tallinna Linnakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 aastat 7 kuud ja 14 päeva vangistust. Karistuse algus 07.09.2005 ja lõpp 21.04.2013. Elektroonilise valve alla vabanemise võimalus avanes 29.06.2009. Kinnipidamisasutuses T.H kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 12 korral distsiplinaarkorras karistatud. Alates 01.09.2007 õpib kõrgkoolis. Murru Vanglas töötas Tallinna tööstushariduskeskuses täistööajaga ja töötasuga 1800 krooni kuus alates 09.01.2008. Alates 16.05.2008 on Viru Vanglas abitööline raamatukogus. 18.12.08-27.02.2009 osales sots. programmis „Vabanemiseelne programm“. Vabanemisel kindel elukoht puudub, kuna elamispind aadressil Männiku tee 92 on ajutine ning ei sobi elektroonilise valve kohaldamiseks. Viru Vangla ei toeta T.H tingimisi enne tähtaegset vanglast vabastamist. Kinnipeetav on hinnatud ohtlikuks (ohtlikkuse tunnused võivad avalduda igal ajahetkel ja teo toimepanemise tagajärjeks on suur kahju). Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Viru vangla taotlust T.H tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks koos elektroonilise järelelevalvega. Kriminaalhooldusametnikul puudub veendumus koostööks T.H-ga ja tema suutlikkusest loobuda kuritegelikust käitumisest. Isikut on karistatud raske isikuvastase kuriteo eest. Nii vabaduses, kui ka vangistuses on tarbinud narkootikume. On korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Vabaduses puudub kindel elu- ja töökoht. Elamispind aadressil xxx on ajutine ning ei sobi elektroonilise valve kohaldamiseks. T.H taotleb kohtult järelevalve alla.

tingimisi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise

Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja avaldas arvamuse, et tuginedes seadusele ei ole tingimisi vabanemine võimalik kui puudub elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks luba hoone valdajali või omanikult. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et T.H tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valvega ei ole võimalik. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik T.H isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. T.H on kolm korda kriminaalkorras karistatud. Varem on kinnipeetavat karistatud kriminaalkorras varavastaste kuritegude, kuriteost mitteteatamise ja raske isikuvastase kuriteo (tapmise) eest. Viimase kuriteo narkootilise aine tarvitamise pani T.H toime vanglas karistust kandes. Vangistuse ajal on kinnipeetavat 12 korral distsiplinaarkorras karistatud. Rikkumiste arv näitab, et vangistuse ajal ei ole T.H oma käitumist ega mõtteviisi muutnud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika

kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused T.H puhul eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ei ole täitnud ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vabanedes puuduks tal kindel töökoht ja sissetulekuallikas, mis võib raskendada majanduslike ja elukondlike küsimuste lahendamist ning suurendada uute kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti alkoholi ja narkootikumide tarbimine omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Vabanemisel puudub T.H kindel elukoht, kuna turvakodu aadressil xxx on ajutine ning ei sobi elektroonilise valve kohaldamiseks. Justiitsministri 22.02.2007 määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 4 lg 2 p 1 sätestab, et süüdimõistetu elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimuseks on see, et elukoht ei või olla ajutine. Sama määruse § 3 kohaselt elektroonilise valve seadmeid ei paigaldata elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus või on tegemist ajutise elukohaga. Ajutiseks elukohaks loetakse turvakodu või varjupaika või muud kohta, kus kriminaalhooldusalune peatub ajutiselt või juhuslikult. Seega elektroonilise valvega vabastamine on välistatud, kuna turvakodu kuhu kinnipeetav peale vabanemist elama asub xxx puhul tegemist ajutise elukohaga. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu T.H vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valvega. Kohtunik

Loretta Pikma (allkiri)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.