lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-8208/27

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 03.11.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-09-8208/27
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
03.11.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
553
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-8208/3Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja02.10.2009

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

3. november 2009. a., kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-09-8208

Kohtukoosseis

Meelika Aava, Malle Preimer, Igor Amann

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 2. oktoobri 2009.a otsus S.V süüditunnistamises ja karistamises KarS § 199 lg 2 p 8,9 ja § 266 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Süüdistatav S.V (ankeetandmed esimese astme kohtuotsuses)

Apellatsiooni esitaja

RESOLUTSIOON

Jätta S.V apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 2. oktoobri 2009. a otsusega lühimenetluses mõisteti S.V süüdi ja karistati KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi 2 aasta vangistusega ja KarS § 266 lg 2 p 1 järgi 6 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ja karistusaja alguseks loeti 6. jaanuar 2009.a.
2.Maakohtu otsuse peale esitas S.V apellatsiooni, milles vaidlustab üksnes talle mõistetud karistuse, leides, et see on liialt range, palub vangistuse lühendamist 2 kuu võrra. Oma taotlust põhjendab sellega, et ta on oma süü üles tunnistanud ning kahetseb toimepandut.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3.Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest

tulenevalt jätta läbi vaatamata (vt RKKKo 3-1-1-55-07). Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Hinnates apellatsiooni põhjendatust, märgib kriminaalkolleegium järgmist. 3.1 Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on S.V-le karistust mõistes järginud KarS §-s 56 sätestatut, arvestanud süü suurust, karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavate asjaolude puudumist, lähtunud nii üld- kui eripreventiivsetest kaalutlustest. Kohtukolleegium rõhutab, et kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub KarS §-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol – kohus arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eelnevat silmas pidades on kohus õigustatult oma otsuses märkinud, et S.V on varem kriminaalkorras kuus korda karistatud, seda peamiselt reaalse vangistusega. Varasemad karistused ei ole süüdistatavat mõjutanud uute kuritegude, so varguste toimepanemisest loobuma. Kohtukolleegium peab siinjuures vajalikuks rõhutada, et kõne all olevate kuritegude toimepanemist alustas S.V praktiliselt kohe pärast vanglast vabanemist. Apellatsioonis märgitud puhtsüdamlikku kahetsust on kohus karistust kergendava asjaoluna juba arvesse võtnud, mistõttu seda teist korda arvestada ei ole võimalik. 3.2 Lisaks kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistustele, on S.V karistatud korduvalt väärteomenetluse korras, seda peamiselt NPAS § 151 lg 1 alusel ilma arsti ettekirjutuseta narkootiliste ainete tarvitamise ja ühissõidukis piletita sõitmise eest. Seega on tegemist narkosõltuvuses oleva isikuga, kes ei tööta ja kelle määratud rahatrahvid on tasumata. 3.3 Täiendavalt selgitab kohtukolleegium, et apellatsiooni läbivaatamine istungimenetluses tooks apellatsiooni rahuldamata jätmise korral süüdistatavale S.V-le kaasa täiendavad kulud määratud kaitsja tasude osas suuruses üle 1000 krooni, mis tuleks välja mõista S.V. Kohtukolleegium leiab, et see ei ole apellandi huvides.

4.Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et S.V-le mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on S.V apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 2 läbi vaatamata.

Meelika Aava

Malle Preimer

Igor Amann

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.