Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
03.11.2009 Kohtla-Järve kohtumaja
ja koht Kohtuasja number
1-08-6554
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Tõlk
Svetlana HAMAZA
Prokurör
Kristiina ERTE
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid U.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks U.I sünd. XXX, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx xxx xxx, töökohta ei ole Karistuse kandmise algus 07.10.2005 ja lõpp 12.03.2012 Jätta U.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Süüdimõistetu
Asjaolud Viru Vangla esitas 31.07.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. U.I on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 07.10.2005 otsusega KarS §113 järgi (karistuseks 11 aastat vangistust) ja §199 lg.2 p.4 järgi (karistuseks 6 kuud vangistust). KarS §64 lg.1 alusel mõisteti liitkaristuseks 11 aastat vangistust, KrMS §238 lg.2 alusel vähendati seda karistust 1/3 võrra ja ärakandmisele kuulus 7 aastat 4 kuud vangistust. KarS §65 lg.1 alusel liideti eelnimetatud karistusele IdaViru Maakohtu 04.06.2004 määrusega täitmisele pööratud Valga Maakohtu 13.11.2002 otsusega mõistetud karistus. KarS §68 alusel arvestati karistusaja hulka
eelvangistus ja ärakantud karistus ning lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 6 aastat 3 kuud 5 päeva vangistust alates 07.10.2005. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus. Kinnipeetavale olid Viru Vanglas psühholoogi poolt osutatud individuaalsed konsultatsioonid enesekontrolli arendamise ja toimetulekuoskuste täiendamise teemadel. Kinnipeetav töötab alates 08.07.2008 vangla metallitööstuses. Murru Vanglas õppis 10-ndas klassis, kuid katkestas õppimise. Kinnipeetav on motiveeritud loobuma narkootiliste ainete tarvitamisest. Uue kuriteo sooritas kinnipeetav katseajal, oma süüd ei tunnista. Kinnipeetaval on riskeeriv elustiil, ka kuriteo sooritas rahalise kasu eesmärgil. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega. Arvamuse kohaselt leiab ametnik, et kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid on järgmised: kinnipeetav on neli korda kohtulikult karistatud, neist ühe korra raske isikuvastase kuriteo eest; kinnipeetav sooritas uue kuriteo katseajal; kinnipeetav on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest; kinnipeetaval puudub kindel töökoht ja tööharjumus; kinnipeetav ei ole oma süüd tunnistanud; kinnipeetav võib rakendada füüsilist vägivalda oma eesmärkide saavutamiseks; kinnipeetaval puuduvad vabaduses sõbrad, kes oleksid talle vabanemisel toeks, on oht, et kinnipeetav hakkab suhtlema kuritegeliku taustaga isikutega; varasem lähedaste toetus ja abi ei ole andnud tulemusi kinnipeetava seaduskuuleka eluviisi kujunemisel. Positiivseteks asjaoludeks on kindla elukoha olemasolu emale kuuluvas korteris ja head suhted lähedastega. Maakohtu istung Kinnipeetav U.I taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja kinnitas, et on oma tegudest aru saanud ning enam vangistusse ei satu. Prokuröri abi Kristiina Erte taotlust maakohtu istungil ei toetanud ning oli seisukohal, et kinnipeetava vabastamine on ennatlik. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et U.I tuleb jätta vangistust tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, reaalses vangistuses viibib esimest korda. Varasemalt on kinnipeetavale määratud vangistus tingimisi katseajaga, kuid katseaega ei ole kinnipeetav suutnud probleemideta läbida ja on katseajal sooritanud uued kuriteod. Käesoleval ajal kannab karistust muuhulgas raske isikuvastase kuriteo – KarS §113 järgi
kvalifitseeritud teo distsiplinaarkaristus.
toimepanemise
eest. Ka
vangistuses
on talle
määratud
Eeltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes on orienteeritud õiguskuulekusele. Kinnipeetav kinnitas maakohtu istungil, et kavatseb peale vabanemist asuda tööle samasse firmasse, kus töötab ka vangistuse ajal. Garantiikirja töökoha olemasolu ja talle võimaldamise kohta ei ole kinnipeetav esitanud ei kriminaalhooldusametnikule ega kohtule. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et vabanemise korral kinnipeetaval töökoht puudub. Arvestades seda, et kinnipeetavat on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ja Täitise andmetel on tal võlgu umbes 56 000 krooni, leiab maakohus, et kinnipeetava poolt on materiaalsete raskuste tekkimisel reaalne uute kuritegude toimepanemise oht. Asjaolud, et kinnipeetaval on kindel elukoht ja ema, kes on nõus teda toetama, loeb maakohus positiivseteks, kuid leiab, et ainult need asjaolud ei anna alust vangistusest vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetava vangistusest vabastamata jätmise peamiseks põhjuseks on tema poolt uute kuritegude toimepanemine katseajal. Kohtul puudub käesoleval ajal veendumus, et kinnipeetav suudab suhteliselt pika katseaja (kuni 12.03.2012) läbida probleemideta. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.
Anne PALMISTE Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.