Kohtulahend

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 14.10.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. U.P on varem kriminaalkorras karistatud:22.05.1997 a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 101 p.1 ,§ 141 lg.2 p.1,2,3 ja § 207 lg.1 järgi 14 aastat vabadusekaotust. 04.06.2001 a. Harju Maakohtu poolt KrK § 177-3 järgi 10 kuud vabadusekaotust lõplikuks karistuseks KrK § 14 alusel 8 aastat 6 kuud vabadusekaotust. U.P viimane kord mõisteti süüdi Harju Maakohtu 07.05.2008 kohtuotsusega KarS § 331järgi ja karistati 3 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 04.06.2001 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse- 1 aasta 6 kuud ja 27 päeva vangistust, võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud ja 27 päeva vangistust Karistuse kandmise algus 23.07.1995 a. ja karistuse kandmise lõpp 05.03.2010. Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemise korral asub ta elama tuttava Nikolai Lilitškini juurde. Kinnipeetav on vangistuses viibides lõpetanud 10 klassi ning omandanud töökogemust. Viljandi Vanglas viibides läbis lukksepa kutseõppe. Viru Vanglas viibides ei õpi ega tööta. Enne vangistust ametliku töökogemus puudub. Vabanedes on talle garanteeritud töökoht xxxs. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldusametnik, leiab et U.P on käesoleval hetkel olemas ennetähtaegse vabastamise korral KarS § 76 alusel teatud tingimused KarS § 75 tulenevate lisanõuete täitmiseks, olemas on kindel elukoht, olemas töökoha võimalus, olemas tugiisik S.Spiridonov, kes on andnud lubaduse, et kinnipeetav võib elada tema korteris ja esialgse ülalpidamise töötasu saamiseni ta garanteerib. Samas puuduvad isikul kehtivad dokumendid ja otstarbekas oleks oodata vabastamisega, kuni KMA-lt saaks vastuse töö-ja elamisloa taotlusele. Kriminaalhooldaja hinnangul ja toetudes vangla iseloomustuse ning RH andmetel on riskid uuteks kuritegudeks olemas. U.P on kriminaalkorras karistatud korduvalt, käesoleval ajal kannab kolmandat vanglakaristust, kaks viimast kuritegu on sooritanud vangistuses viibides Viimane 07.05.2008 a. KarS § 331 alusel. Vanglakaristuse algusel on teda korduvalt karistatud distsiplinaarkorras, küll aga on isiku käitumine viimasel aastal kinnipidamisasutuses olnud korrektne, väljapeetud. Kinnipeetav vabaneb tähtaegselt 2010a. märtsis ja siis vabaneb ta juba ilma järelevalve kohustuseta ning võimaluseta kohaldada KarS §75 alusel rakendatavad kohustusi. U.P taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest. Seletas kohtuistungil, et ta on end parandanud, on aru saanud, et soovib elada seaduskuulekalt. Lubas, et täidab käitumiskontrolli nõudeid täielikult. Prokuröri hinnangul on U.P ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ja kuulub rahuldamisele koos lisakohustuste määramisega. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne ja vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks ja lähedaste toetus. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud U.P ja prokuröri arvamuse, leiab, et U.P võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik U.P isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. 2(3)

Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne ja vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks ning samuti ka lähedaste toetus. Asja materjalidest nähtuvalt on U.P karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud – U.P on oma kuritegu kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud. Seda kinnitab ka tõsiasi, et vanglast iseloomustatakse U.P positiivselt. Seega on U.P aru saanud, kui oluline on seaduskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toovad endaga kaasa reeglite rikkumine ning õigusvastane tegevus. Kohus arvestab ka sellega, et U.P tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on U.P olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa U.P edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata U.P püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Jüri Sakkart Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.