Kohtulahend

Kaitsja

advokaat määratud korras Toomas Pilt

RESOLUTSIOON

SÜÜDISTUS

T.R süüdistatakse selles, et tema alates XXX.a kuni 05.05.2009 jättis järjepidevalt oma poja KMP(sünd. XXX.a) hooletusse ja järelevalveta. Pidevalt viibis lapse juures alkoholijoobes, jättis teadvalt lapse alkoholijoobes isikute järelevalve alla, jättis lapse hooldamata ning hooletusse emotsionaalses mõttes. Korduvalt andis lapse hoida kolmandatele isikutele ja ei tulnud mitme päeva vältel lapsele järgi, teadmata kus ja kes tema last hoiab. T.R jättis selliselt teadlikult ja tahtlikult täitmata perekonnaseaduse § 50 lg 1, 2 ettenähtud kohustuse – lapse eest hoolitseda ja tema huve kaitsta, mistõttu on osutunud võimalikuks, et lapsele on ajavahemikul XXX-05.04.3009 lapse raputamisest põhjustatud peaaju ämbikvõrkkelmealune verevalum, V-IX roiete ja mõlema sääreluu ülemise otsa murrud, psühhomotoorse arengu mahajäämus, mille kestus ületab 4 kuud, s.o raske kehaline haigus. Samuti lapse raputamisest põhjustatud ajukahjustusest tingituna diagnoositud tal raske psüühikahäire. Samuti ööl vastu 05.05.2009.a jättis T.R Tallinnas XXX oma lapse teadvalt alkoholijoobes R.L hoole alla, kes magamata ja joobe tõttu lapse käest vastu voodi äärt pillas, millega põhjustas lapsel II-VIII roiete vasaku kodarluu alumise otsa murrud, nahaalused verevalumid paremal rindkerepoolel ja parema alajäseme siseküljel, täppverevalumid näol ja rindkerel ning verevalumid silmade sidekestadel. Ilma meditsiinilise abita oleks lapse seisund muutunud eluohtlikuks. Ka on lapse hooletusse jätmise tagajärjel temal ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi hinnangul diagnoositud vastavalt Rahvusvahelisele Haiguste Klassifikatsioonile – lapse hooletusse jätmine emotsionaalses mõttes (kood Z 62.4) ja ebaadekvaatne kontroll ja järelevalve vanemate poolt (kood Z 62.0). Olles emana lapse kaitsegarandiks, põhjustas T.R tahtlikult last järjepidevalt hooletusse ja järelevalveta jättes reaalse võimaluse raske tervisekahjustuse tekkimiseks oma lapsele ning jättis lapse sellisesse olukorda ohtu kõrvaldamata. Seega, asetades ja jättes teise inimese tema tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda, pani T.R toime KarS § 123 järgi kvalifitseeritava kuriteo. R.L süüdistatakse selles, et tema 21.03.2009 kella 23.55 ajal Tallinnas Paavli 3 juures tungis lukustamata ukse avamise teel valdaja IK ́i tahte vastaselt viimasele kuuluvasse furgoonautosse Mercedes Benz XXX. Seega, valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse ebaseadusliku tungimisega pani R.L toime omavolilise sissetungi ehk KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, 05.05.2009.a, ajavahemikul 04.30-08.00 Tallinnas XXX, olles joobes, mitu päeva järjest alkoholi tarvitanud ning magamata, samuti olles tülitsenud oma tüdruksõbra

T.R, kukutas viimase 4 kuu vanuse poja KMP ́e (sünd XXX) käest vastu võrevoodi äärt, millega põhjustas lapsele II- VIII roiete ja vasaku kodarluu alumise otsa murrud, nahaalused verevalumid paremal rindkerepoolel ja parema alajäseme siseküljel, täppverevalumid näol ja rindkerel ning verevalumid silmade sidekestadel. Ilma meditsiinilise abita oleks lapse seisund muutunud eluohtlikuks. R.L pani teo toime kaudse tahtlusega, kuna pidas võimalikuks ja möönis, et olles sellises seisundis võib ta last vigastada. Seega, kahjustades teise inimese tervist, pani R.L toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepete sisu. Süüdistatava T.R, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör T.R-i süüdi tunnistamist KarS § 123 järgi ning tema karistamist vangistusega 2 aastat. Prokurör taotleb KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 3 kuud vangistust; 1 aasta ja 9 kuud vangistust jätta tingimisi süüdimõistetu suhtes kohaldamata ja mitte pöörata seda täitmisele, kui T.R 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg 1 p 1-5 nimetatud kontrollnõudeid ning kohustusi KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel: 1) katseajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalabiprogrammides ning KarS § 75 lg 4 kohaselt määrata, et T.R on kohustatud tegema koostööd lastekaitsega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka T.R-i eelvangistuses viibitud aeg 05.05.-06.08.2009.a, s.o 3 kuud ja 1 päev ning lugeda T.R-i koheselt ärakandmisele kuuluv vangistus kantuks. Süüdistatava R.L, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör R.L süüdi tunnistamist KarS § 266 lg 1 järgi ja karistamist vangistusega 2 kuud, KarS § 121 järgi ja karistamist vangistusega 3 aastat. Prokurör taotleb KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõista vangistus 3 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka R.L eelvangistuses viibitud aeg 2 kuud ja 11 päeva vangistust ning alates tema kinnipidamisest 27.09.2009 kuni kohtuotsuseni käesolevas kriminaalasjas. Kohtuliku arutamise järeldused. Süüdistatavad tunnistasid kohtuistungil ennast neile esitatud süüdistustes süüdi ning kahetsesid toimepandut. Kinnitasid, et on oma kokkulepetest aru saanud ja nõustuvad nendega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsjad jäid samuti sõlmitud kokkulepete juurde. Menetluskulusid palusid nad vähendada KrMS § 180 lg 3 alusel. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate eneste süüdi tunnistamine ja kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatavate käitumine, nende süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega. Õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud antud asjas puuduvad. Süüdistatavad tuleb süüdi tunnistada neile esitatud süüdistustes ning karistused tuleb neile mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka menetluskulud, s.o. antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu, ekspertiis ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 kuupalga alammäära ehk 6525 krooni). Kohus võtab menetluskulusid määrates arvesse süüdimõistetute varalist seisundit, samuti resotsialiseerumisväljavaateid ning leiab, et menetluskulude täielik hüvitamine käib neile ilmselt üle jõu, mistõttu KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, § 249, § 311, § 313.

Kohtunik/allkiri/ Ärakiri õige. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.