1-09-9481/12 - Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja - lahend.ee

Karistuse kandmise algus 11.02.2009 ja lõpp 10.02.2010. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 11.08.2009. Kinnipidamisasutusest M.I kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanedes plaanib asuda elama kasuema Õxx Nxxxjuurde xxx, kuid Õxxx Nxxxei ole nõus teda enda juurde enam võtma. Omab 8 klassi haridust. M.I ei oma töökohta peale võimalikku ennetähtaegset vabanemist. Isik väidab, et tarvitas vabaduses rohkelt alkoholi ning tema kuiriteod olid toime pandud alkoholijoobes. Isik on väitnud ka kriminaalhoolduse käigus, et soovib alkoholi tarvitamisest loobuda, kuid on sellele vaatamata edasi tarvitanud. On paaril korral proovinud amfetamiini ja paaril korral kanepit. Isik väidab, et soovib edaspidi oma käitumist muuta, kuid arvestades asjaolusid on positiivsed tulemused vähetõenäolised. Isik on varasemalt kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud. M.I on sooritanud 4 kuritegu ja 17 väärtegu seoses alkoholi tarvitamise, avaliku korra rikkumise ja varavastaste tegudega ja kolmel korral mõistetud käitumiskontrollile. Süüdimõistetu ei ole teinud oma tegudest vastavaid järeldusi ja jätkanud vabaduses olles väärtegude ja kuritegude sooritamist. M.I on TÄITIS-e andmetel erinevaid võlgnevusi kokku summas 77 700 krooni. Kõik on tasumata.Vangla ei toeta M.I tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. M.I on sooritanud 4 kuritegu ja 17 väärtegu seoses alkoholi tarvitamise, avaliku korra rikkumise ja varavastaste tegudega ja kolmel korral mõistetud käitumiskontrollile. Kasuema ei ole nõus M.I enda juurde enam võtma. Süüdimõistetu ei ole teinud oma tegudest vastavaid järeldusi ja jätkanud vabaduses olles väärtegude ja kuritegude sooritamist, seoses sellega ei ole kriminaalhooldusametniku arvates põhjendatud M.I tingimisi ennetähtaegne vabastamine. M.I avaldas kohtuistungil, et ta saab küll aru, et tal ei ole kuhu peale vabanemist elama minna. Kaitsja leidis, tema kaitsealuse puhul on olukord raske selle mõttes, et ainuke elukoht, mis oli kriminaalhooldusametniku pookt tuvastatud ja millele osutas süüdimõostetu ise, on xxx xxx kasuema Õxxx Nxxxjuures, kes ei ole nõus M.I enda juurde võtma. Sellises olukorras on ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt välistatud, sest kaitsealusel ei ole alalist elukohta. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist, kuna kriminaalhooldusametniku arvamusel varasem kriminaalhooldus ebaõnnestus, kuritegu on toime pandud katseajal, ning kõige tähtsam on see, et süüdimõistetul puudub täielikult lähedaste toetus. Elukohaga on tal tõsine probleem. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et M.I tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. Kohus nõustub kriminaalhooldaja ja prokuröri arvamustega. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M.I isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu on varem 3 korral kohtulikult karistatud kriminaalkuritegude eest, viibib vangistuses esimest korda. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-10) on näha, et varem on M.I toime pannud nii varavastaseid kuritegusid kui ka avaliku korra rikkumise ja alaealise kallutamise alkoholi tarvitamisele. Isikut on varem 2 korral karistatud tingimisi karistusega, viimase kuriteo, vargused pani toime ajal mil vangistus oli asendatud üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tunnid jäid tegemata. Karistusregistri teatisest on näha, et isikut on 16 korral karistatud väärteokorras, millest Alkoholiseaduse rikkumise eest 7 korral rahatrahvidega. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused M.I puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud korrektne. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab M.I-le enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Kinnipeetaval on isikuttõendav dokument EV pass kehtivusega 21.11.2011. Vabanedes ei ole M.I kindlat elukohta. M.I soovis peale vabanemist asuda elama kasuema ÕxxNxxx juurde xxx, kuid viimane ei ole nõus teda enda juurde enam võtma, kuna antud aadressil elab hetkel M.I vend, M.I Rxxx. Õxxx Nxxxu sõnul avaldab M.I vennale halba mõju. M.I puudub lähedastest inimestest koosnev tugivõrgustik, kes oleks valmis teda vabanemisel toetama. Elukoha puudumisel on kriminaalhoolduse teostamine võimatu. Vabanedes ei ole M.I kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal töökogemus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine võivad omakorda suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades M.I poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, süüdimõistetu võimzlusi vabaduses, ei ole kohtu hinnangul süüdimõistetu enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uue kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta M.I-le piisavalt mõju. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu M.I temale Viru Maakohtu 17.06.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.