1-09-8747/10 - Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja - lahend.ee

7.Vabastada B.L käesoleva kohtumääruse jõustumisel. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.08.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. B.L tunnistati süüdi Tartu Maakohtu poolt KarS § 209 p 1,4 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel loeti 16.12.2008 Tartu Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud 7 kuud vangistust kaetuks käesoleva kohtuotsusega KarS § 209 lg 2 p 1,4 järgi karistuseks mõistetud 1 aasta 2 kuu vangistusega. Karistuse kandmise algus 12.01.2009 ja lõpp 11.03.2010. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 11.08.2009. Kinnipidamisasutusest B.L-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud 1 korral, nimelt keelatud esemete hoidmise eest vangla kambris. Isik lõpetas vanglas 8.klassi ja läbis 08.04.2009-28.04.2009 sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsed oskused“. Selle programmi järel on isikul paremad suhtlemisoskused ja tahtejõudu seadusekuulekalt elada. On osalenud usulises tegevuseskorrapäraselt käinud kirikus. On emotsionaalset tuge saanud vestlustes kaplaniga. On läbinud vanglas Rakvere Ametikooli poolt korraldatud arvuti algõppekursuse, mille lõpetas 29.05.2009. Kinnipeetava suhtumine vangistust reguleerivatesse sätetesse on rahuldav ja vanglaametnike poolt antud korraldustesse suhtub mõistvalt. Kinnipeetaval pole olnud konflikte vanglaametnikega ja pole väljendanud vastupanu vanglaametnike korralduste suhtes. Kinnipeetav omab tugevaid suhteid oma perekonnaga. Kinnipeetav omab kindlust, et on oma vigadest õppinud ega taha sama korrata. Sooritas kuritegusid majandusliku kasusaamise eesmärgil. Isikut on 17 korda väärteokorras karistatud. Võlanõudeid on kinnipeetaval 10 020 krooni ulatuses. Pere sissetuleku allikaks on vanemate töövõimetuspensionid. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik nõustub süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. B.L on lubanud vangistusest ennetähtaega vabanemisel täita katseaja kõiki tingimusi. B.L on lubanud hoiduda alkoholist ja tubakast, jätkata õppimist 9.klassis, hoiduda seaduskuuletust sõpruskonnast, abistada isa maakodus ja alluda vanemate korraldustele. Arvestades B.L-i vanust ja tema vanemate koostöövalmidust kriminaalhooldusametnikuga, võib kriminaalhooldusametniku hinnangul B.L-ile anda teise võimaluse elada vabaduses seaduskuulekalt. B.L taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Kaitsja toetab oma kaitsealust ja leiab, et kõik eeldused ja tingimused isiku ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas. Süüdimõistetu on aktiivselt tegelenud enesetäiendamisega. Elukoht on garanteeritud.

Prokurör toetab isiku enne tähtaega vabastamist. Süüdimõistetu vanemate puhul on aktiivne toetis oma pojale. Süüdimõistetule on see esimene vangistus, mille kestel on ta ennast üles näidanud paremalt poolt. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et B.L tuleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetut on varem 2 korral kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude eest. Isikut on määratud kriminaalhooldusele. Kriminaalhoolduse all olles on teda kolmel korral karistatud väärteokorras, nendest 2 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest rahatrahviga. Katseajal pani toime uue kuriteo, varguse. Viimane karistus on teise astme kuriteo, kelmuse eest. 05.06.2009 kohtuotsuse ärakirjast (isiklik toimik lk 26-28) on näha, et tegemist on 2-episoodilise asjaga ja kannatanutele kuriteoga tekitatud kahju on märkimisväärne (28 400 krooni). Süüdimõistetu käitumine enne vanglasse sattumist oli selgelt õigusevastase kallakuga. Vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse ajal ühel korral karistatud distsiplinaarkorras, mis on hetkel kehtiv. 08.04.2009 karistati teda noomitusega, kuna omas kambris erinevaid tablette. Süüdimõistetu käitumist vanglas võib lugeda positiivseks. Kinnipeetaval pole olnud konflikte vanglaametnikega ja pole väljendanud vastupanu vanglaametnike korralduste suhtes. Positiivseks tuleb samuti lugeda, et kinnipeetav vangistuse jooksul lõpetas 8. klassi. On läbinud sotsiaalprogrammi ”Sotsiaalsed oskused” (tunnistus isiklikus toimikus). Samuti on läbinud arvuti algkursused mahuga 20 tundi (tunnistus isiklikus toimikus). Lisaks on osalenud usulises tegevuses. Isikul on EV isikutunnistus kehtivusega 25.05.2010. Süüdimõistetule on tagatud kindel elukoht vanemate juures aadressil xxxaxxxüüdimõistetu vanemad on valmis poega toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. Pere peamiseks sissetulekuks on vanemate töövõimetuspension ja lastetoetus. Arvestades B.L-i poolt toimepandud kuritegu, temalt tulenevad uue kuriteo toimepanemise riskid ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine on õigustatud. Tema võimalused vabaduses on suhtelised head - õpingute jätkamine 9 klassis ja elukoht ning lähedaste toetus. Tema käitumine vanglas on olnud üldiselt hea. Ta on esimest korda vangistuses viibinud praeguse seisuga 9 kuud 12 päeva. Kohus leiab, et karistuse eesmärk on sisuliselt täidetud. Kohus arvestab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada tema asumist paranemise teele ning seda, et süüdimõistetu on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on süüdimõistetul kindel elukoht ja võimalus jätkata õpinguid ning lähedaste toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa tema edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.