Kohtulahend

Põhjendused. E.J mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 12.09.2008.a otsusega KarS § 424 järgi ja karistati vangistusega 3 kuud. KarS § 74 alusel vabastati karistusest tingimisi katseajaga 18 kuud. Kohtuotsus jõustus 22.09.2008. a. Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule erakorralise ettekande taotlusega pöörata E.J-ile mõistetud karistus täitmisele põhjusel, et süüdimõistetu ei ilmu registreerimisele, ei ela kindlaksmääratud kohas, ei taotle luba elukohast lahkumiseks ega elu- ja töökoha vahetamiseks.. E.J-ile ei ole olnud võimalik kätte anda kutseid. Eesti Posti teatel ei ole adressaati olemas. Tähtvere valla konstaablil puudub teave E.J-i kohta. Tähtvere valla sekretäri andmetel elab E.J alates 22.03.2007.a. Venemaal. Elanikeregistri andmetel on 29.09.2008.a. seisuga E.J-i elukoht Venemaal. Tartu Maakohtu 20.10.2008.a määrusega kuulutati süüdimõistetu E.J tagaotsitavaks ja valiti tõkend vahistamine. isikukood: xxx E.J tabati 20.10.2009.a ja talle kohaldati valitud tõkend. E.J seletas, et tal on elukoht xxx. Elukoha registreeris ta x pärast kohtuotsuse kuulutamist. Eestis läksid tööandjaga suhted halvaks ja tööandja ei võimaldanud tema antud eluruumides enam elada. Neid oli Petserist 4 meest ja kõik pidid minema tagasi. Ta ei ole hiljem Eestis käinud. Kriminaalhooldajat ei teadnud üles otsida. Nüüd on töö saadaval Moskva firmast x. Hakkab vedama kaupa Paldiski ja Moskva vahel. Auto on praegu piiril ja ootab piiriületust. Moskvas sõlmitakse tööleping. Tal on juhiload alates 2007. a. Hakkab pidevalt Moskva ja Paldiski vahet sõitma ning on võimalik ka kriminaalhooldaja juures käimine. Palub mitte pöörata karistust täitmisele. Tal on pere ja peres 4-kuune laps. Prokurör leiab, et kriminaalhooldaja taotlus on põhjendatud ja karistus tuleb pöörata täitmisele. Kaitsja leiab, et otsuse tegemisel ei kaalutud põhjalikult kõiki asjaolusid ning see on kaasa toonud olukorra, kus kriminaalhooldus ei olnud võimalik. Süüdimõistetu elukoht on olnud kogu aeg Petseris. Kaitsja palub katseaja pikendamist. 2(3)

Täitmiskohtunik asub seisukohale, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud. E.J tegelikult ei elanud elukohas, kus tal on kohustus elada. Ta oli registreerinud elukoha muutuse pärast kohtuotsuse tegemist. Elukoha registreerimisest järeldub ka elukoha vahetamine katseajal kriminaalhooldusametnikult selleks eelnevalt nõusolekut küsimata. Kriminaalhooldusametnikul puudus teave tema elu- ja asukohast. Süüdimõistetu ei teinud midagi endast olenevat kriminaalhooldajaga ühenduse saamiseks ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Teda otsiti kriminaalmenetluses taga aasta aega. Vaatamata saabumisele Eestisse ei võtnud ta kohtu ega kriminaalhooldajaga ühendust. Kriminaalhooldusel kontrollnõuete täitmata jätmine olenes kriminaalhooldusalusest endast ja mõjuvaid põhjusi kontrollnõuete täitmata jätmiseks ei olnud. Katseajal ei saanud kriminaalhooldus alata ja ametnik ei pea kriminaalhooldust võimalikuks. Katseajast enam kui kahe kolmandiku möödumisel on katseaja pikendamine põhjendamatu. Eeltoodud asjaoludest lähtudes on kontrollnõuete täitmata jätmine oluline rikkumine, mis on kestnud pikka aega. Kriminaalhooldus ei ole võimalik ka Eestis elukoha puudumise tõttu. Töö saamine on veel tuleviku küsimus ja töö iseloomust lähtudes registreerimiskohustuse täitmine ebamäärane. Täitmisel on jõustunud kohtuotsus. Kohtuotsuse tegemisel KarS § 424 järgi kvalifitseeritud tegu on karistatav ka asja arutamise ajal kehtiva KarS § 424 järgi. Süüdimõistetu joobeseisund oli tuvastatud teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Karistsue hulka tuleb arvata aeg alates kinnipidamisest Tartu Maakohtu 20.10.2008. a. määruse järgi, s.o. alates 20.10.2009.a. Asja menetlusega kaasnes menetluskulu, advokaaditasu õigusabi eest 300 krooni. Menetluskulud jäävad süüdimõistetu kanda KrMS § 180 lg 1 alusel.

Ene Muts täitmiskohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.