Kohtulahend

Maakohtu istung Kinnipeetav Maidu Luts taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja nõustus elektroonilise valve kohaldamisega tähtajaga 6 kuud. Prokuröri abi Sergei Travnikov kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud ja põhjendas seda kuriteo toimepanemise asjaoludega – KarS §184 lg.2 p.1. Kaitsja vandeadvokaat Kristiina Lee toetas maakohtu istungil esitatud taotlust ja palus oma kirjalik seisukoht lisada asja materjalidele.

Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et Maidu Luts tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Lähtudes eelnimetatud kriteeriumidest tuvastas maakohus järgmist. Käesoleval ajal kannab Maidu Luts karistust KarS §184 lg.2 p.1 ja §392 lg.2 p.2 §25 lg.2 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest. Mõlemad kuriteod on I astme kuriteod, KarS §184 ettenähtud kuritegu lisaks veel rahvatervisevastane raske narkootikumide suures koguses ebaseadusliku käitlemisega grupis sooritatud kuritegu. Nimetatud kuritegude eest mõisteti Maidu Lutsule liitkaristuseks 7 aastat vangistust, millest on ta taotluse esitamise ajaks ära kandnud poole, s.o. 3 aastat 6 kuud.

Maakohus leiab, et arvestades toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust, on kinnipeetav käesolevaks ajaks ära kandnud liiga vähe talle mõistetud karistusest. Kinnipeetav on varem kriminaalkorras karistatud. Lääne-Viru Maakohtu 21.09.2004 otsusega mõisteti ta süüdi KarS §263 p.1 alusel ja karistati rahalise karistusega summas 2250 krooni. Lisaks sellele on teda neljal korral karistatud väärteo korras 01.08.2003, 07.10.2003, 18.02.2004 ja 27.04.2004. Nagu nähtub Karistusregistri väljavõttest (isikliku toimiku l.5 – 6) on kuni käesoleva ajani tasumata 18.02.2004 määratud rahatrahv summas 720 krooni ja 21.09.2004 mõistetud rahaline karistus summas 2250 krooni. Seega, olles karistatud 21.09.2004, pani Maidu Luts uue kuriteo toime 18.01.2006, s.o. 1 aasta ja 4 kuu möödumisel eelmise kohtuotsuse kuulutamisest. Maakohus leiab, et seega ei ole kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kes on eelnevast karistusest teinud enda jaoks õiged ja vajalikud järeldused ning oleks asunud seaduskuulekale teele. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, tuleb talle määrata karistusaja lõpuni katseaeg. Arvestades seda, et uue kuriteo sooritas kinnipeetav vähem kui poolteist aastat peale eelmise kuriteo eest karistuse mõistmist, puudub maakohtul veendumus, et kinnipeetav on võimeline ilma probleemideta läbima üle 3 aasta 3 kuu pikkust katseaega. Harju Maakohtu 05.03.2008 otsusega on kinnipeetavalt välja mõistetud sundraha summas 10 875 krooni ja ekspertiisitasu summas 15 826 krooni, kokku seega menetluskulud summas 26 701 krooni. Nagu nähtub kaitsja poolt esitatud maksekorralduste ärakirjadest, on nimetatud kuludest käesolevaks ajaks hüvitatud 7000 krooni, seega hüvitamata on 19 701 krooni. Arvestades siinkohal ka tasumata rahatrahvi väärteoasjas ja rahalist karistust kriminaalasjas ning garanteeritavat netopalka 5000 krooni kuus, leiab maakohus, et majanduslike raskuste tekkimisel on oht kinnipeetava poolt uute kuritegude toimepanemiseks olemas. Käesoleva asja materjalides on olemas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse juhataja Viktori Tinnuri kirjalik seisukoht, milles viimane toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kuigi maakohus ei ole oma otsustuse tegemisel kriminaalhooldusametniku seisukohaga seotud, peab kohus vajalikuks siiski märkida, et antud asjas lisatud kriminaalhooldusametniku arvamus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Vastavalt Vangistusseaduse §76 lg.1 peab kriminaalhooldusametnik oma arvamuses muuhulgas märkima oma arvamuse katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta. Käesolevas asjas lisatud arvamuses puudub igasugune viide kinnipeetavale soovitatavate kohustuste, nende tähtaegade ning ka elektroonilise valve kohaldamise tähtaja kohta. Vastavalt justiitsministri 22.02.2007 määrusega nr.15 kinnitatud Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra §3 lg.1 koostab kriminaalhooldusametnik arvamuse, milles antakse hinnang katseaja ja süüdimõistetu suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta ning vastavalt sama sätte lg.2 kui süüdimõistetu taotleb vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise valvega,

hindab kriminaalhooldusametnik süüdimõistetule elektroonilise valve kohaldamise võimalikkust ja otstarbekust ning teeb ettepaneku elektroonilise valve tähtaja pikkuse kohta. Käesoleva asja materjalidele lisatud kriminaalhooldusametniku arvamus ei vasta ülalnimetatud justiitsministri määrusega kinnitatud korra nõuetele. Seega on kriminaalhooldusametniku arvamuses jäetud välja toomata olulised hinnangud ja ettepanekud kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest enne tähtaega vabastamiseks ja esitatud hinnangu järgi ei ole võimalik otsustada, et Maidu Luts on sobiv isik kriminaalhooldusele elektroonilise järelevalve alla. Asjaolusid, et kinnipeetav on osalenud 16-tunnisel tööalasel grupinõustamisel, läbinud sotsiaalprogrammi Viha Juhtimine, omab vabanemise korral elukohta, mis on sobiv elektroonilise valveseadme paigaldamiseks, samuti toetavaid vanemaid ning distsiplinaarkaristuste puudumist vangistuse ajal, loeb maakohus antud asjas positiivseteks. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal on ennatlik ega ole põhjendatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Vastuseks kaitsja väitele, et kinnipeetav on ennast kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud, märgib maakohus, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Isik peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks märkida, et kaitsja kirjalikes teesides (lk.3) väljendatud seisukoht, et kinnipeetava mittevabastamine on ilmselgelt põhjendamatu ja kaalutlemata otsustus, on kohtu jaoks solvav. Kohtu igasugune otsustus, olgu see väljendatud siis kohtuotsuses või -määruses, on alati läbi kaalutud ja rajaneb põhjendustele. Asjaolu, et põhjendused kaitsjale ei meeldi, ei tee otsustust veel põhjendamatuks. Käesolevas asjas on kaitsja leidnud, et kohtu otsustus on põhjendamatu ja kaalutlemata juba kohtuvaidluses, seega üldse enne kohtumäärusega tutvumist. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.