Kohtulahend

Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Olulised asjaolud F.G on karistatud Tartu Maakohtu 5. jaanuari 2009. a kohtuotsusega KarS § 323, § 328, § 209 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4, § 120 järgi vangistusega 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/ 3 võrra ja karistuseks mõisteti 1 aasta ja 8 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvates karistusaja hulka eelvangistuse aeg, oli ärakandmisele kuuluv vangistus 1 aasta, 7 kuud ja 27 päeva. Vangistuse algust arvestati 7. aprillist 2008. a. F.G vabanes ennetähtaegselt Viru Maakohtu 25. märtsi 2009. a kohtumääruse alusel 6. aprillil 2009. a. KarS § 76 lg 4 alusel määras kohus ennetähtaegsel vabanemisel F.G-le 1 aasta pikkuse katseaja. Tartu Vangla kriminaalhooldusametnik Peeter Viigimets esitas kohtule 18. augustil 2009. a erakorralise ettekande, milles taotleb F.G-le mõistetud vangistuse ärakandmata osa täitmisele pööramist, sest F.G on katseaja jooksul rikkunud käitumiskontrolli ajaks pandud nõudeid ja kohustusi. 22. septembri 2009. a kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik esitatud taotluse juurde. F.G möönis, et ta ei ole täitnud ennetähtaegsel vabanemisel määratud kohustusi nõuetekohaselt. Rikkumiste põhjust ta selgitada ei osanud. F.G lahkus Tartu Maakohtu Tartu kohtumajast

Kohus on seisukohal, et KarS § 76 lg 5 kohaselt on olemas alus F.G-le mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele pööramiseks, sest süüdimõistetu on teadlikult rikkunud talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi ning on tegutsenud selliselt, et kriminaalhooldusametnikul on olnud takistatud kriminaalhoolduse teostamine. Kohus on seisukohal, et juhul kui kriminaalhooldusalune teadlikult rikub kohustusi, on põhjendatud kandmata karistuse osa täitmisele pööramine, sest süüdimõistetu ei ole kasutanud ära talle antud võimalust end muuta ja näidata, et teda on võimalik kriminaalhoolduse läbi mõjutada. KrMS § 429 lg 1 p 2 sätestab, et kriminaalhooldusametniku taotlusel võib täitmiskohtunik vahistada vabaduses viibiva süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus arvata, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel kandmata jäänud karistuse osa pööratakse täitmisele. Kohus on tuvastanud, et F.G, kes ei ilmunud kohtumääruse kuulutamisele ei 22. septembril ega ka 23. septembril 2009. a üritab kandmata karistuse täitmisele pööramisest, so kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduda. Kohus otsustas pöörata kandmata karistuse täitmisele ja peab selle lahendi täitmise tagamiseks põhjendatuks F.G vahistada. Kohus on seisukohal, et F.G-le Tartu Maakohtu 5. jaanuari 2009. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, so 7 kuud 27 päeva vangistust, kandmise aja algust tuleb arvestada alates F.G kinnipidamisest, so alates 15. oktoobrist 2009. a.

Rutt Teeveer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.