Kriminaalasi nr 1-09-4501
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
16.oktoober 2009.a Tartu, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-09-4501
Kohtunik
Heli Sillaots
Kohtuistungi sekretär
Sirle Luist
Tõlk
Natalia Tselikova
30.09.2009.a kohtusse saabunud Tartu Vangla 30.09.2009.a kiri
kohtule ühes kinnipeetava iskliku toimikuga materjalide edastamise kohta süüdimõistetu P.M tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks
Prokurör
Jüri Vissak
Süüdimõistetu
P.M asukoht Tartu Vanglas, kannab karistust isikukood xxx kriminaalkorras karistatud 8-l korral
Kaitsja määratud korras
Li Uiga – asenduskaitsjana
KarS § 76 lg 3 alusel mitte vabastada P.M talle 13.05.2009.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 5,8,9, KarS § 266 lg 2 p 1 järgi KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 alusel karistuseks mõistetud 2 aasta vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Valge & Uiga kasuks 300.- krooni advokaat Li Uiga süüdimõistetu P.M kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. KrMS § 432 lg 3, § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista P.M-ilt riigituludesse menetluskuluna 300.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „P.M, 1-09-4501, menetluskulu“, või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „P.M, 1-09-4501, menetluskulu“. Kui menetluskulu ei ole tasutud määruse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse määrust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka määruse täitmisega kaasnevad kulud. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, Raamatupidamiskeskusele ning allkirja vastu P.M-ile.
prokurörile,
kaitsjale,
Kohtute
KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
P.M on kriminaalkorras karistatud 8-l korral. Valdavalt on P.M karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, kuid 19.12.2000.a kohtuotsusega lisaks vargusekatse toimepanemise eest ka KrK § 210-1 lg 2 p 3 järgi narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest ning 15.11.2007.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 331 järgi vangistusasutuses viibimise ajal narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest. Karistusregistri teatiselt nähtuvalt on P.M väärteomenetluse käigus karistatud paljukordselt ka narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 15-1 alusel (2002.-st aastast alates). Narkootiliste või psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitlemisega seonduvate süütegude toimepanemise eest on P.M paljukordselt karistatud 2000.-st aastast alates (KrK § 210-1 lg 2 p 3 järgi 19.12.2000.a kohtuotsusega). Kinnipeetava iseloomustusest ja kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt oli P.M vabaduses viibides igapäevane narkootiliste ainete tarvitaja, enamuse ajast kulutas narkootiliste ainete hankimisele ja tarvitamisele, kuritegusid pani toime narkootiliste ainete hankimiseks, enamus tema tutvusringkonnast koosneb kriminaalse taustaga isikutest ja uimastitarvitajatest; on viibinud ka narkootiliste ainete sõltuvusest vabanemiseks ravil, kuid ravi soovitud tulemusi ei andnud, kuna ei olnud võimeline narkootikumidest loobuma. Käesoleval ajal kannab P.M talle 13.05.2009.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 5,8,9, KarS § 266 lg 2 p 1 järgi KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 alusel karistuseks mõistetud 2 aastat vangistust, karistuse kandmise alguseks on 16.10.2008.a. P.M on talle karistuseks mõistetud vangistusest ära kandnud KarS § 76 lg 1 p-s 2 märgitud aja – vähemalt poole karistusajast. Kinnipeetava iseloomustusse märgitu kohaselt on karistusaja lõpuks 15.10.2010.a. KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud 16.10.2009.a kohtuistungil ära P.M , tema kaitsja ja prokuröri, on seisukohal, et P.M vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamine ei ole põhjendatud. P.M on kriminaalkorras karistatud 8-l korral – süüdimõistvad kohtuotsused 16.01.1997, 24.04.2000, 19.12.2000, 10.07.2003, 22.01.2004, 08.02.2007, 15.11.2007, 13.05.2009.a. P.M kuritegeliku käitumise aktiivsus vabaduses viibides on olnud kõrge. Vangistuste kandmise vahele jäävaid lühikesi ajavahemikke on P.M kasutanud uute kuritegude toimepanemiseks. Ka P.M käitumisest vangistuses karistuse kandmise ajal ei nähtu positiivseid muutusi, sealhulgas ei nähtu asumist seaduskuulekale teele. 29.12.2008.a Tallinna Vangla direktori käskkirjaga karistati P.M 20 ööpäeva kartseriga selle eest, et tema, olles teadlik mobiiltelefonist, ei teavitanud sellest vanglaadministratsiooni. P.M kandis 20 ööpäeva kartserit ära ajavahemikus 22.01.11.02.2009.a.
12.10.2009.a käskkirjaga kohaldati P.M suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid vangla üldise julgeoleku tagamiseks, kuna P.M võib olla ohtlik teistele kinnipeetavatele. Kohtu jaoks ei ole usutav ja veenev, et isik, kes vangistuses viibimise ajal ei suuda või ei taha täita korranõudeid, suudaks vabaduses viibides järgida kriminaalhooldusega kaasnevaid rangeid käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Ka Tallina Vangla ja kriminaalhooldusametnik ei nõustu P.M vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamisega. Nii Tallinna Vangla koostatud kinnipeetava iseloomutusest kui ka kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt lähtub P.M-ist väga kõrge uue kuriteo toimepanemise oht P.M on narkosõltlane, tal puudub tööharjumus ja vabaduses ka töökoht, suhtlusringkonnaks on valdavalt kriminaalase taustaga ja uimasteid tarvitavad isikud ning elustiilis ja hoiakutes on P.M pooldanud kriminaalse taustaga ja narkosõltuvusprobleeme omavate isikute seas levinud käitumist. Eeltoodud asjaoludel kogumis on põhjendatud teiste inimeste vara ja tervise kaitseks jätta P.M vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Ainuüksi asjaolud, et P.M on vangistusest vabanemise järgselt olemas kindel elukoht oma ema juures ning ema poolt materiaalne ja moraalne toetus, ei ole piisavad selleks, et P.M vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Heli Sillaots
kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.