1-09-15769/4 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

4.pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ühe kuu jooksul alates vabanemisest ning läbida arsti poolt vajalikus peetud ravikuur. Määrus F.I suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu F.I karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. F.I katseaega hakata KarS § 78 p 2 kohaselt arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest. Välja mõista F.I-lt riigituludesse menetluskuludena kaitsjatasu 300 (kolmsada) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas või nr 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Määruse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 14.12.2005. a otsusega nr 1-495/2005 tunnistati F.I süüdi KarS § 121, § 200 lg 2 p 7,8, § 274 lg 1, § 275 ja § 323 järgi ning mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 29.09.2005. a otsusega mõistetud karistuse arvelt 1 aasta võrra ja liitkaristuseks mõisteti 7 aastat vangistust. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 14.06.2006. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 12.01.2005. a ja lõpeb 11.01.2012. a. Karistuse kandmiselt ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes F.I 12.09.2009. a. Tartu Maakohtu 12.09.2008. a määrusega nr 1-08-1149 jäeti F.I 7 aasta pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtumäärus jõustus 23.09.2008. a. F.I on kriminaalkorras varasemalt karistatud 7 korral, viimati:

2.29.09.2005. a. Tartu Maakohtu otsusega KrK § 203 lg 1; KarS § 424 ja KarS § 199 lg 2 p 4 - 25 lg 1, 2 järgi 1 aasta 3 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 9 kuud ja 19 päeva vangistust. KarS § 68 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 22 päeva vangistust. Kriminaalhooldaja pooldab F.I vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist, kuna kinnipeetav on vangistuses kasutanud palju erinevaid võimalusi enese arendamiseks ning oma probleemidest vabanemiseks. Tal on vabanedes olemas toetav sotsiaalne lähivõrgustik ning tahe käitumise parandamiseks. Kohtumenetluse poolte seisukohad F.I selgitas, et tal on keevitaja eriala olemas ja ta soovib nii kiiresti kui võimalik asuda tööle enda erialal; osaleda kõikides kriminaalhooldaja poolt määratud programmides; saada abi, et olla kindel, et alkoholi juurde tagasi ei pöördu. Elama hakkaks ta esialgu ema juures xxx, aga edaspidi elukaaslase üürikorteris xxx. F.I palub vaatamata varasematele karistustele võimalust ennetähtaegseks vabanemiseks, kuna kogu selle aja, mis ta on karistuse kandmisel viibinud, on ta tegelenud õppimisega, osalenud erinevates programmides. Prokurör ei nõustu F.I ennetähtaegse vabastamisega, kuna teda on 8 korda karistatud, karistust jääb tal kanda kuni 11.01.2012, mis on pikk aeg. Ta on vanglas rikkunud distsipliini, sõimanud valvurit, mis kaalub üles positiivsed muutused. Kaitsja toetab F.I ennetähtaegset karistuse kandmiselt vabastamist, kuna ta on vanglas tegelenud enese täiendamisega, tal on äärmiselt toetav isikute ring vabaduses, kes on valmis toetama F.I nii materiaalselt kui moraalselt. Ei saa nõus olla prokuröriga, et käitumine karistuse kandmise ajal on kaalukausiks mille tõttu ei saa teda vabastada. F.I on olemas elukoht, ta on valmis võtma endale lisakohustusi, mis on toodud kriminaalhooldaja iseloomustuses. Ühiskonna jaoks on täiendav garantii see, et kuna F.I on katseaeg kandmata karistuse osa pikkune ja kui ta ei suuda kõiki nõudeid ja lisakohustusi täita, siis tuleb karistus lõpuni kanda. Kohtuniku seisukoht F.I mõisteti kohtuotsusega süüdi esimese ja teise astme kuritegude toimepanemises. Vastavalt vangistusseaduse §-le 76 lg 2 kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast karistusseadustiku § 76 lõike 1 punktis 2 või lõike 2 punktis 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest Tartu Maakohtu 12.09.2008. a määrus, millega jäeti F.I vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata, jõustus 23.09.2008. a, seega rohkem kui kuus kuud tagasi. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt peab süüdimõistetul ära olema kantud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on F.I 7 aasta pikkusest karistusest kantud enam kui 2/3 mõistetud karistusajast. Seega on olemas formaalne alus F.I tingimisi enne tähtaegse vabastamise otsustamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. F.I on kriminaalkorras varem karistatud 7-l korral. Vangistuse kandmise ajal on ta töötanud majandustöödel, tegelenud õppimisega, läbinud kutseharidussüsteemis keevitaja I mooduli, läbinud mitmeid sotsiaalprogramme: Vihajuhtimine, Sotsiaalsete oskuste treening ja Eluviisitreening. Seega on tal olemas tööharjumus ja teatud kutseoskused, mis võimaldavad tal vabaduses tööd leida, samuti teadmised, et varasemaid riske maandada. Käeoleval ajal on F.I motiveeritud vabanemiseks, tal on olemas resotsialiseerumiseks vajalikud eeldused – toetav lähivõrgustik ema ja elukaaslase näol, kindel elukoht. Mõistetud karistusest on F.I ära kandnud neli aastat ja üheksa kuud. Tema käitumine kogu karistuse kandmise ajal ei ole olnud küll laitmatu, kuid viimasel ajal on ta kasutanud maksimaalselt kõiki vanglas pakutavaid võimalusi, et end arendada ja muuta. Kehtivad 2 distsiplinaarkaristust on määratud 8 kuud tagasi, veebruaris 2009. a. Kohtu hinnangul on positiivsed asjaolud siiski ülekaalus, mistõttu tuleb F.I-le anda olukorras, kus tal on olemas tahe end muuta, see võimalus. Käitumiskontroll aitab positiivseid muutusi toetada. Kriminaalhooldaja on seisukohal, et kriminaalhooldus on F.I-le sobiv meede. Kõige suurem on uute kuritegude toimepanemise risk F.I puhul juhul kui ta tarvitab alkoholi. Alkoholi tarbimist on ta ka ise hinnanud kuritegude toimepanemise üheks põhjuseks. Seega tuleb uute kuritegude toimepanemise riski vähendamise eesmärgil määrata F.I-le kohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume ning pöörduda 1 kuu jooksul alates vabanemisest psühhiaatri vastuvõtule ja läbida arsti poolt vajalikuks peetud ravi. Samuti tuleb talle määrata kohustus mitte suhelda ilma kriminaalhooldaja eelneva loata teiste kriminaalkorras karistatud isikutega. Iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks tuleb F.I KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle hiljemalt ühe kuu jooksul alates ennetähtaegselt vabastamisest. F.I ärakandmata karistuse osa on pikem kui üks aasta. Seega tuleb vastavalt KarS §-le 76 lg 4 katseaja pikkuseks määrata ärakandmata karistusaja osa, s.o kuni 11.01.2012. a Kui F.I katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus KarS § 76 lg-st 5 tulenevalt kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Vastavalt KarS § 76 lg-le 6 viiakse karistuse kandmata jäänud osa täide ka sellisel juhul, kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega. Menetluskulud Menetluskuludeks on määratud kaitsjale makstud tasu 300 krooni, mis tuleb F.I-lt KrMS § 180 kohaselt välja mõista.