Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
15oktoobril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas kaugkohtuistung
Kohtuasja nr
1-07-14725
Kohtunik
Jüri Sakkart
Kohtuistungisekretär
Inna Kossinets
Prokuröri abi
Natalja Firsova
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid S.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
S.E (isikukood:xxx; kannab karistust Viru Vanglas)
Kaitsja
Arvo Suuban
Jätta S.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Välja mõista S.E-lt riigituludesse 330- krooni õigusabi eest. Väljamõistetud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi pangakontole nr.10220034800017 SEB Pangas või pangakontole nr.221023778606 Swedbangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „S.E 1-07-14725, kaitsjatasu“. Saata määrus teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile ja S.E-le.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 28.09.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. S.E mõisteti süüdi Viru Maakohtu 22.11.2007 a. kohtuotsusega nr.1-07-14725 KarS §199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2, § 263 p 1 ja § 120 järgi ja karistati KarS § 64 kohaldamisega 6 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 15.11.2005 1(3)
kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 9 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööta - 540 tundi määrates töö tegemise tähtajaks 18 kuud. KarS § 69 lg 4 alusel üldkasuliku töö tegemise ajal pidi S.E täitma KarS § 75 lg.1 pp1-5 ja § 75 lg.2 p.1 järgi ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kuna S.E rikkus temale määratud kontrollnõudeid ja kohustusi ning ei asunud sooritama üldkasulikku tööd siis Viru Maakohtu 25.03.2009 a. määrusega asendati karistus vangistusega. Karistuse kandmise algus 25.03.2009 ja karistuse kandmise lõpp 24.12.2009 Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse ajal ei ole karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral asub ta elama ema juurde aadressil xxx xxx. Varem töötas nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Enne vangistust sai töövõimetuspensioni. Vabaduses garanteeritud töökoht puudub. Viru Vanglas Enne vangistust tarvitas narkootikume ning oli 4,5 aastat metadoooniravil. Vangistusaja jooksul ei ole osalenud üheski taasühiskonnastavas sotsiaalprogrammis. Viru Vangla on arvamusel, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on ennatlik. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldusametnik ei toeta S.E tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Leiab, et arvestades kinnipeetava varasema kriminaalse käitumise ja narkootikumide tarvitamist uue kuriteo toimepanemise risk S.E puhul on suur. S.E on 23 korda karistatud väärteokorras ja 5 korda karistatud kriminaalkorras. Peale seda lõppes S.E viimane karistuse (üldkasuliku töö tegemine) kandmine ebarahuldavalt ja näitas tema ükskõikset ja hoolimatu suhtumist kogu ühiskonda. Selle tõttu kriminaalhooldaja leiab, et käesoleval ajal S.E ennetähtaegselt vanglast vabastamine on ennatlik. S.E taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest. Annab kohtule lubaduse, et ta ei pane enam toime uusi kuritegusid. Prokuröri hinnangul S.E ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole otstarbekas. Kaitsja on arvamusel, et kõik tingimused S.E vabastamiseks on olemas ning kriminaalhooldaja kontrollis neid tingimusi. Kuritegu ei olnud väga raske, Ta ei rikkunud vanglarežiimi . Palub vabastada kinnipeetav enne tähtaega. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud kinnipeetava ja prokuröri arvamuse, leiab, et S.E tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine otstarbekas. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S.E isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud kuid vaatamata sellele ei ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud ja paranemise teele ei asunud pannes katseajal toime uue kuriteo, mis räägib sellest et katseajal ta ei suutnud tõendada, et on võimeline käituda seaduskuulekalt. Peale seda olles karistatud üldkasuliku tööga ühes allutamisega käitumiskontrollile ei suutnud ta järgida temale pandud kontrollnõudeid ja kohustusi ega asunud sooritama üldkasuliku tööd, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. 2(3)
Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoia teda uute kuritegude toimepanemisest. Kinnipeetaval puudub vabaduses kindel töökoht, mis raskendaks toimetulekud ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Peale seda kinnipeetaval oli probleeme narkootikumidega, mis on samuti tõsiseks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Lähtudes ülaltoodust võib järeldada, et S.E puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades S.E poolt toimepandud kuritegude dünaamikat, iseloomu ja kinnipeetava isikuga seotud asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Jüri Sakkart Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.