1-09-15351
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. oktoober 2009.a. Pärnu Maakohus Pärnu Kuninga tn kohtumaja, kirjalik menetlus
Kriminaalasja number
1-09-15351 (09267000093)
Kohtunik
Igor Pütsep
Kriminaalasi
R.H süüdistuses KarS § 329 järgi käskmenetluses
Süüdistatav
R.H isikukood: xxx, Kriminaalkorras karistatud:
1-09-15351 mõistetud karistustega).
Viktor Kozlov, määratud korras Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas:
Süüdi tunnistada R.H KarS § 329 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 140 päevamäära (päevamäära suurus 50.- krooni), s.o. summas 7000.- (seitse tuhat) krooni. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB Pank viitenumber 4100064858. Välja mõista R.H-lt menetluskulud: tasu riigi õigusabi eest 420.- (nelisada kakskümmend) krooni ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse. R.H tuleb tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 AS SEB Pangas või 221023778606 Swedbankis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus: „R.H 1-09-15351, menetluskulud“. Rahaline karistus, tasu riigi õigusabi eest ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid kriminaalasjas puuduvad. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev kohtuotsus. Asjaolud ja menetluse käik R.H süüdistatakse selles, et tema hoidis kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest, mis seisnes selles, et olles mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis karistatud 19.04.2007.a. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt KarS § 424 alusel liitkaristusena 1 aasta 2 kuu ja 21 päeva vangistusega, mis asendati 882 tunni üldkasuliku töö tegemisega ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks, mis pöörati 2 (3)
1-09-15351 Autoregistrikeskuse poolt täitmisele 11.06.2007.a. kuni 10.06.2010.a., -juhtis 20.01.2009.a. kella 16.10 ajal Pärnu maakonnas, Sauga vallas, Sauga 4 juures liikudes Pärnu linna suunas sõidukit Lincoln Continental registreerimisnumbriga omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, rikkudes sellega Liiklusseaduse § 20 lg 1 ja Liikluseeskirja § 70 p1 nõudeid. -samuti juhtis 02.02.2009.a. kella 12.59 ajal Pärnu maakonnas, Sauga vallas, Sauga alevikus, Tallinna maantee 150 maja juures, liikudes Tallinna suunas, sõidukit Lincoln Continental registreerimisnumbriga omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, rikkudes sellega Liiklusseaduse § 20 lg 1 ja Liikluseeskirja § 70 p 1 nõudeid. Seega tema, täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumisega, pani toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri abi tegi kohtule ettepaneku käskmenetluses tunnistada R.H süüdi KarS § 329 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda rahalise karistusega 140 päevamäära ulatuses (päevamäära suurus 50.- krooni), s.o. kokku summas 7000.- krooni. Maakohtu seisukoht R.H süü on tõendatud kriminaaltoimikus olevate tõenditega, milleks on väärteoprotokoll 20.01.2009.a., sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, tunnistajate J. I.`i ja A. A.`e ütlused, Autoregistrikeskuse teatis, Pärnu Maakohtu otsus 19.04.2007.a., kahtlustatava R.H ütlused ja teatis R.H karistatuse kohta. Kohus R.H käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et R.H pani toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 329 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. R.H karistust kergendav asjaolu on süü puhtsüdamlik kahetsus ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri teatise kohaselt on R.H varem kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et R.H on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest rahalise karistuse mõistmisega. Vastavalt KrMS § 180 lg 1, 3 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse. R.H-lt sissenõutavate menetluskulude hulka kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo eest süüdimõistmisel 1,5 palga alammäära ulatuses, s.o. 6525.- krooni ning KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale makstav tasu (tasu riigi õigusabi eest) summas 420.- krooni. Igor Pütsep Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.