Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
08 oktoobril 2009a. Kohtla-Järve kohtumajas kaugkohtuistung
Kohtuasja nr
1-07-9819
Kohtunik
Jüri Sakkart
Kohtuistungisekretär
Inna Kossinets
Prokuröri abi Kaitsja
Sergei Travnikov Sergei Politšev
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid A.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla
Süüdimõistetu
A.G (isikukood: xxx; kannab karistust Viru Vanglas)
Jätta A.G elektroonilise valve alla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Välja mõista A.G-lt riigituludesse 330.- krooni õigusabi eest. Väljamõistetud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi pangakontole nr.10220034800017 SEB Pangas või pangakontole nr.221023778606 Swedbangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „A.G, 1-07-9819, menetluskulud”. Saata määrus teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile ja A.G-le.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 04.09.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. A.G mõisteti süüdi Haru Maakohtu 19.11.2007 kohtuotsusega nr.1-07-9819 KarS § 200 lg.2 p 4, 7 järgi ning karistati KrMS § 238 lg 1 kohaldamisega 2 aasta 4 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 22.11.2006 a. kohtuotsusega 1(3)
KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja § 200 lg 2 p 7 järgi mõistetud karistuse võrra mõistes liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel karistuse aja hulka arvai eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise algus 07.06.2007 ja karistuse kandmise lõpp 05.10.2011. Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral asub ta elama ema juurde aadressil xxx xxx. Kinnipeetaval on 8 klassi haridust. Viru Vanglas viibides õpib ta 9-s klassis. Viru Vanglas läbis ta sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Enne vangistust tegeles spordiga. Enne vangistust töötas A.G xxx keevitaja õpilasena ning mitteametlikult abitöölisena ehitusel, eriala puudub. Vabaduses garanteeritud töökoht samuti puudub. Vanglas avaldas kinnipeetav soovi omandada keevitaja eriala. Karistatud kohtu poolt 2 korral, varguse ja röövimise eest. A.G on olnud kriminaalhooldusel. Sooritas katseaja kestel uue tahtliku seadusrikkumise, mille eest karistati teda realese vangistusega. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldusametnik ei toeta A.G tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamisega elektroonilise valve alla. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on ennatlik kuna tal puudub vabaduses kindel töökoht. Samuti puudub tal eriala ja töökogemus, mis raskendaks töö leidmist ja suurendaks uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. A.G taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest elektroonilise valve alla. Kaitsja on arvamusel, et kõik tingimused A.G vabastamiseks on olemas ning kriminaalhooldaja kontrollis neid tingimusi. Kinnipeetava elukoht vabanemisel vastab tehnilistele nõuetele elektroonilise valve kohaldamiseks. Osales sotsiaalprogrammis. . Vabanemisel ootab teda elukoht ja lähedase toetus. Samuti on oluline kriminaalhooldusega kaasnev käitumiskontroll. Katseajal on võimalik A.G suunata oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgmisel. Palub vabastada kinnipeetav enne tähtaega Prokuröri hinnangul A.G ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole otstarbekas. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud kinnipeetava ja prokuröri arvamuse, leiab, et A.G tuleb jätta elektroonilise valve alla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A.G isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. A.G on vangistuse ajal 3 korda karistatud distsiplinaarkorras, mis räägib sellest, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevast karistustest järeldusi teinud. Vaatamata sellele, et kinnipeetav on varem kriminaalkorras karistatud 08.12.2006 a. Viru Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja § 200 lg 2 p 7 järgi tingimisi vangistusega, paranemise teele ta ei asunud pannes katseajal toime uue varavastase kuriteo vägivalla 2(3)
kasutamisega, mis räägib sellest, et katseajal ta ei suutnud tõendada, et on võimeline käituda seaduskuulekalt. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoia teda uute kuritegude toimepanemisest. Vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis raskendaks toimetulekud ja suurendaks uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Lähtudes ülaltoodust võib järeldada, et A.G puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. Peale seda arvestab kohus, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada põhiharidust ja eriala, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades A.G poolt toimepandud kuritegude, iseloomu ja kinnipeetava isikuga seotud asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Jüri Sakkart Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.