lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-12761/11

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 08.10.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-09-12761/11
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
08.10.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
556
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-12761/3Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja02.09.2009

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-09-12761

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav

Tallinna Ringkonnakohus 8. oktoober 2009 a. Tallinn, kirjalik menetlus 1-09-12761 Meelika Aava T.S-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 263 p 3 järgi kokkuleppemenetluses Harju Maakohtu 2. septembri 2009 a. otsus Süüdistatav T.S T.S

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava T.S-i apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 2. septembri 2009.a otsusega mõisteti T.S kokkuleppemenetluse korras süüdi ja karistati KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 7 kuu vangistusega ja KarS § 263 p 3 järgi 6 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 9 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.-19 november 2008.a, so 3 päeva ning 31.12.2008.a kuni 29.05.2009.a, so 4 kuud 28 päeva. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 29.06.2009.a.
2.KarS § 199 lg 2 p 9 järgi mõisteti T.S süüdi varguste toimepanemises süstemaatiliselt ning KarS § 263 p 3 järgi 31. detsembril 2008.a avaliku korra raskes rikkumises, mille käigus kasutas nuga. Nende kuritegude toimepanemisega seoses eelvangistuses viibitud aeg arvati karistusaja hulka.
3.
Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav T.S kohtuotsuse tühistamist ja talle mõistetud karistusaja lühendamist, sest ta on viibinud politsei arestimajas veel mitmel korral igasuguste muude õiguserikkumiste eest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4.Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 4 saab süüdistatav, kes ei ole kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses avaldanud mittenõustumist kokkuleppega, vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apellatsiooni korras üksnes viitega

1(2)

Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao mingi sätte rikkumisele. T.S-i apellatsioonis selliste sätete rikkumisele ei viidata. Kriminaaltoimiku lehekülgedelt 309-310 nähtub, et M. Kink, süüdistatav T.S ja tema kaitsja advokaat U. Truija on 28. juulil 2009.a sõlminud kokkuleppe, milles on muuhulgas ära märgitud R. Lifšitsi poolt toime pandud kuritegudega seoses tema poolt eelvangistuses viibitud aeg. 2. septembril 2009.a toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et T.S on kohtuistungil avaldanud, et süüdistus on talle arusaadav, kokkuleppe sõlmis ta vabatahtlikult ning ta jääb endiselt kokkuleppe juurde (tl 316-317). Asjaolu, et süüdistatav R. Lifšits on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao rikkumiseks. Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 26. septembri 2005.a otsuses nr 3-1-1-79-05 (RT III, 31, 309).

5.Kriminaalmenetluse seadustiku § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 1-se lause, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27. aprilli 2006.a määruses nr 3-1-1-38-06 süüdistusasjas (RT III 2006, 17, 160).
6.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 1-se lause, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 on kohus seisukohal, et süüdistatava T.S-i apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada.

Meelika Aava kohtunik

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.