1-08-8589/22 - Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium - lahend.ee

Süüdi tunnistada Lembit Popov KarS § 25 lg 1,2 ja § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning karistada teda (6 k) kuue kuulise vangistusega. KarS § 69 lg 7 kohaselt asendada Lembit Popovi poolt tegemata üldkasuliku töö osa, milline on kohtuotsuse kuulutamise päeva seisuga (274) kakssada seitsekümmend neli ÜKT tundi vangistusega, milline on (137) sada kolmkümmend seitse päeva ehk (4 k 17 p) neli kuud ja seitseteist vangistuse päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust 09.10.2007 a. Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 4 kuu ja 17 päeva võrra ning mõista liitkaristusena (10 k 17 p) kümme kuud ja seitseteist päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Lembit Popovil ajavahemikus 14.12.2007 a. kuni 10.06.2008 a. vahi all eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 5 kuud ja 26 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal kohtuotsuse kuulutamise päeva seisuga veel kandmisele kuuluvaks karistuseks (4 k 21 p) neli kuud ja kakskümmend üks päeva vangistust. Tõkend elukohast lahkumise keeld jätta praegu muutmata. Karistuse kandmise algust arvata Lembit Popovil alates karistuse kandmisele asumisest. Välja mõista VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1050 lg 1 ja § 1043 alusel tsiviilhagid Illarion Künnapilt ja Lembit Popovilt solidaarselt (5030) viis tuhat kolmkümmend krooni L. (a/a nr. XXXXXXXXXXXXXXXX SEB pangas) kasuks. Jätta M. S. tsiviilhagi kriminaalasjas läbi vaatamata. Süüdistatav ILLARION KÜNNAP on KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja süüdistatav LEMBIT POPOV on KarS § 25 lg 1,2 ja § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi mõistetud süüdi järgmistes kuritegudes: – Illarion Künnap selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ning olles seega KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuks, ajavahemikul 06.04.2007 a. kella 20.00 kuni 07.04.2007 a. kella 17.00 –ni, tungis Pärnu maakonnas, XXXXXXXX vallas, XXXXXXX külas välisukse lõhkumise teel T. E. kuuluvasse ehitusjärgus olevasse majja ning võttis majast ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära T. E. kuuluvad 8,5 pakki kirsi laminaatparketti, 3-lippi, 7 mm, väärtusega 2254.32 krooni, 16 mm x 2,0 mm alupex toru Wavin väärtusega 320 krooni, 20 mm x 2,25 mm alupex toru Wavin väärtusega 320 krooni, 2 lehe imitatsiooni mustriga rohelist rulood koguväärtusega 200 krooni, 1 lillat värvi ovaalse mummulise mustriga ruloo väärtusega 1000 krooni, tekitades vargusega T. E. 3194.32 krooni suuruse varalise kahju. -ajavahemikul 01.10.-01.11.2007 a., tungis Pärnu maakonnas, XXXXXX vallas, XXXXXXXX külas välisukse luku lõhkumise teel I. L. kuuluvasse XXXXXXXXX tallu ning võttis talust ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära I. L. kuuluvad 31 niiskustõkke pudelit väärtusega 40 krooni, 1 liitrise veefiltri väärtusega 400 krooni, väikese pahtlilabida väärtusega 50 krooni, suure pahtlilabida väärtusega 100 krooni, köögisegisti väärtusega 220 krooni, 50 liitrise plastikust musta värvi vanni väärtusega 400 krooni, kaabli poolil väärtusega 800 krooni, 100 meetrit valget kaablirulli väärtusega 1000 krooni, jõuvoolu kaablirulli väärtusega 1500 krooni, karbi Würth kruvisid väärtusega 400 krooni, silikoonpüstoli väärtusega 50 krooni, klaasplasti viimistluse rulli väärtusega 50 krooni, kellu väärtusega 20

krooni ja pahtlilabida väärtusega 150 krooni, tekitades I. L. vargusega kokku 5180 krooni suuruse varalise kahju. -ajavahemikul 19.11.2007 a. kuni 21.11.2007 a., varastas Pärnu maakonnas, Häädemeeste vallas XXXXXXXX külas E. H. kuuluvast XXXXXX talust sissemurdmise teel E. H. kuuluva mootorsae Jonsered koos kotiga, milles olid 2 ketti koguväärtusega 8000 krooni, R. L. kuuluva sularaha summas 15000 krooni, DVD mängija väärtusega 1800 krooni, muusikakeskuse väärtusega 5000 krooni, veepumba väärtusega 2300 krooni, Partner elektrikäsisae väärtusega 4000 krooni, Hildi löökdrelli väärtusega 6300 krooni, 2 Metabo akudrelli koguväärtusega 5600 krooni, AEG perforaatori komplekti väärtusega 5000 krooni, 2 parabooli koguväärtusega 3000 krooni, Metabo tikksae väärtusega 2000 krooni, vintsdelferi väärtusega 3000 krooni, Hilti ketaslõikuri väärtusega 3500 krooni, Metabo ketaslõikuri väärtusega 2000 krooni, 4 pulti koguväärtusega 1000 krooni, elektrilise käia väärtusega 700 krooni, ketaslõikuri väärtusega 1500 krooni. Maja kõrvalhoonest varastas luku lõhkumise teel kannatanu R. L. kuuluva murutrimmeri väärtusega 2000 krooni, murutrimmeri väärtusega 1500 krooni, pesumasina Whirpool väärtusega 4000 krooni. Vargusega tekitas Illarion Künnap E. H. 8000 krooni suuruse varalise kahju ning R. L. 69200 krooni suuruse varalise kahju. - ajavahemikul 01.09.2007 a. kuni 01.02.2008 a. varastas Pärnu maakonnas, XXXXXX vallas XXXXXXXX külas asuvast XXXXX talu elumajast aknaluugi eemaldamise ja aknaklaasi lõhkumise teel K. K.’ile kuuluvad täispuidust köögimööbli väärtusega 3000 krooni, põrandavaiba väärtusega 100 krooni ja 2 prožektori lampi koguväärtusega 800 krooni, tekitades vargusega K. K.’ile 3900 krooni suuruse varalise kahju. - ajavahemikul 01.12.2007 a. kuni 01.02.2008 a., varastas Pärnu maakonnas, XXXXX linnas XXXXXXX X-XXX/XXX korterist välisukse avamise teel A. M. kuuluva keraamilise kraanikausi koos kraanikomplektiga koguväärtusega 1300 krooni, tekitades A. M. 1300 krooni suuruse varalise kahju. Illarion Künnap ja Lembit Popov on mõistetud süüdi selles, et nemad koos, 14.12.2007 a. kella 1.45 paiku, tungisid varguse eesmärgil Pärnu maakonnas, XXXXXX vallas, XXXX külas akna lõhkumise teel sisse L. XXXX A. kauplusesse, kuid vargus jäi nende tahtest olenemata lõpule viimata, kuna kaupluse signalisatsioon hakkas tööle ning I.Künnap ja L.Popov põgenesid sündmuskohalt. - ajavahemikul 01.10.-31.12.2007 a., Pärnu maakonnas, XXXXX linnas XXXXXXX X-XXX korterist välisukse lõhkumise teel M. S.le kuuluvast korterist toimepandud varguses mõisteti Illarion Künnap õigeks. KarS § 266 lg 2 p 1 järgi mõisteti Illarion Künnap süüdi selles, et tema 21.01.2008 a. kella 10.35 paiku, tungis korteri valdaja K. T. tahte vastaselt korteri välisukse lukusüdamiku pooleks murdmise teel sisse Pärnu maakonnas, XXXXX linnas, XXXXXXX X-XXX asuvasse ühiselamu korterisse.

Sellest taotlusest lähtudes ringkonnakohus, hinnates kogutud tõendeid nende kogumis leiab, et maakohtu otsus süüdistatavate süü ja nende käitumisele antud juriidilise hinnangu osas vaidlustatud kuriteoepisoodes , on seaduslik, kooskõlas kogutud tõenditega ja küllaldaselt motiveeritud. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on analüüsinud vaidlustatud kohtuotsuses süüdistatavate süüd tõendavaid tõendeid nii eraldi, kui ka kõrvutanud neid omavahel ning loogiliselt ja arusaadavalt ülesehitatud arutluses, jõudnud põhjendatult järeldustele süüdistatavate süü osas. Tõendite põhjalik analüüs on maakohtu otsuses ära toodud ja sellest tehtud järeldustele jõudmine on kohtuotsuse lugejale jälgitav ning veenev. Põhjalikult ja veenvalt on maakohus ka otsuses selgitanud omapoolset tõendite eelistust – miks eelistab süüdistatavate ütlustele kannatanute ja tunnistajate ütlusi. Maakohtu sellekohane järeldus rajaneb süüdistatavate poolt antud ütluste põhjalikul analüüsil ning nende kõrvutamisel teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ja kohtu poolt tuvastatud tehioludega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 10. oktoobri 2000.a otsuses nr 3-1-1-85-00 L. K. süüdistusasjas märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohtukolleegium leiab, et vaidlustatud kohtuotsus vastab oma motiveerituselt sellele Riigikohtu seisukohale täielikult. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonides esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks kuna nad ei lükka veenvalt ümber maakohtu otsuses esitatud põhjendusi. Seejuures märgib kohtukolleegium, et üks tõendite hindamise põhinõue on järgmine: kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (Riigikohtu otsus 3-1-1-77-05). Kohtukolleegium aga ei ole selliseid vigu maakohtu otsuses tuvastanud. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks korrata maakohtu otsuses esitatud põhjendusi kuna nõustub nendega täielikult. Lembit Popov on oma apellatsioonis seadnud kahtluse alla poevarguse katse episoodis maakohtu poolt kasutatud tõendi – jalajälje ekspertiisi järelduse – seaduslikkuse, avaldades seejuures, et nimetatud tõend on tema arvates fabritseeritud. Kohtukolleegium selle seisukohaga ei nõustu ja märgib, et maakohus on põhjendatult lugenud Lembit Popovi süüstavaks tõendiks ka jalajälje ekspertiisi tulemused, mille kohaselt oli aknalaualt leitud Lembit Popovil jalas olnud jalanõu jälg. Nimetatud tõendi fabritseerimine on kohtukolleegiumi seisukohast välistatud kuna kriminaaltoimikus on dokumenteeritud nii vaidlustatud jalajälje saamine sündmuskohalt, kui ka selle edasine kulg ekspertiisiasutusse. Et uurimisorganid oleks toiminud vastupidi , s.o. enne võtnud

ära Lembit Popovi jalanõu ja seejärel tekitanud sellega jälje aknalauale ning koostanud tagantjärgi sündmuskoha vaatlusprotokolli, on kohtukolleegiumi arvates absurdne väide. Vaidlusalust jalajälge aknalaual on maakohus hinnanud tõendina kogumis teiste tõenditega, millised kinnitavad üheselt Lembit Popovi süüd ning millised on omavahel ka kooskõlas. Maakohus on põhjendanud süüdistatavate käitumisele antud juriidilist hinnangut ning kohtukolleegium nõustub ka nende maakohtu põhjendustega. Eraldi peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et peab õigeks ka Illarion Künnapi süüdimõistmist KarS prg. 266 lg 2 p.1 järgi ja seda olenemata asjaolust, et Illarion Künnap mõisteti õigeks ühes temale KarS prg. 266 järgi inkrimineeritud kuriteoepisoodis. Nimelt on Illarion Künnap mõistetud süüdi KarS prg. 199 lg p.8 järgi kvalifitseeritud kuriteoepisoodides, millised on toime pandud enne seda kuritegu, mis on kvalifitseeritud KarS prg. 266 lg 2 p.1 järgi. KarS prg. 199 lg 2 p.8 näeb ette kriminaalvastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toimepandud sissetungimisega. KarS prg. 266 lg 2 p.1 näeb ette kriminaalvastutuse vähemalt teist korda valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. Sissetungimine on § 199 lg 2 p 8 kontekstis liitkoosseis ning kui isik hiljem realiseerib ainult selle, siis annab see kohtukolleegiumi seisukohast ka KarS prg. 266 lg 2 p.-s 1 ettenähtud korduvuse. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatavatele vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuritegude eest maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega, arvestavad selle eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Küll vajab revideerimist Lembit Popovile maakohtu poolt ärakandmisele kuuluv karistus. Lembit Popov pani vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteo toime ajal, kui temal oli veel tegemata üldkasuliku töö tunnid, s.o. kohtu poolt eelmise kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul. Vastavalt KarS prg. 69 lg 7-le toimub liitkaristuse mõistmine KarS prg. 65 lg 2 alusel juhul, kui isik paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest temale mõistetakse vangistus. Käesoleval juhul on Lembrit Popovi puhul täidetud mõlemad tingimused KarS prg. 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmiseks – ta pani toime uue kuriteo ajal, kui tal oli tegemata osa üldkasuliku töö tundidest ning kohtu poolt määratud selleks ettenähtud tähatajal ja temale mõisteti maakohtu poolt uue kuriteo eest vangistus. Seega on maakohtu poolt Lembit Popovile liitkaristuse mõistmine KarS prg. 65 lg 2 alusel seaduslik ja põhjendatud. Käesolevaks ajaks on kohtule esitatud prokuröri järelpärimisele kriminaalhooldaja poolt antud vastus selle kohta, et Lembit Popov on peale vaidlustatud maakohtu otsuse tegemist kõik üldkasuliku töö tunnid ära teinud ning karistuse ära kandnud. Seega tuleb käesoleva kohtuotsusega täpsustada maakohtu otsust Lembit Popovi poolt ära kantud ja seega ka ärakandmisele kuuluva karistuse osas.