lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-08-14861/22

Kohtulahend

KriminaalasiJõustumise ootelTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 01.10.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-08-14861/22
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
01.10.2009
Staatus
Jõustumise ootel
Sõnade arv
970
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-08-14861/11Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval13.04.2009

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

01 oktoober 2009, Tallinn

Kriminaalasja number

1-08-14861

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Malle Preimer

Kohtuistungi sekretär

Tatjana Derkatš

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

28 september 2009, Tallinn

Kriminaalasi

Norland Käänik’u süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4- § 25 lg 1,2 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Pärnu Maakohtu 13 aprilli 2009 otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav N.Käänik

Prokurör

Ringkonnaprokurör Pille Juhkov

Süüdistatav

Norland Käänik, ik: 38403224245, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, viibis eelvangistuses 01.1103.11.2008.

Kaitsja

Vandeadvokaat Talvi Vaske

RESOLUTSIOON

Jätta Pärnu Maakohtu 13 aprilli 2009 otsus kriminaalasjas nr 1-08-14861, Norland Käänik’u süüdistusasjas, muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.

SÜÜDISTUS:

1.
N. Käänik’ule oli esitatud süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4- § 25 lg 1,2 järgi selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguseid ning olles seega KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuks, 31.10.2008 a. kella 20.10 ajal, viibides Pärnu linnas xxxx-xxx xx asuvas S. kaupluse müügisaalis, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtta 4 ripsmetušši Max Factor maksumusega a’ 189 krooni, kogumaksumusega 756 krooni ja 3 ripsmetušši Max Factor maksumusega a’ 165 krooni, kogumaksumusega 495 krooni kokku kaupa 1251.00 krooni väärtuses, möödudes kassast nimetatud kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpuni viimata, kuna ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt.

PÄRNU MAAKOHTU OTSUS:

2.Maakohus tunnistas Norland Käänik’u süüdi KarS § 25 lg 1,2 ja § 199 lg 2 p 4 järgi ning karistas 3 kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendas karistust ühe kolmandiku võrra ning mõistis karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 03.05.2007 a. otsusega mõistetud kandmata karistuse 7 kuu ja 24 päevase vangistuse võrra ning mõistis liitkaristuseks 9 kuud ja 24 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvas Norland Käänikul 01.11.-03.11.2008 a. eelvangistuses viibitud aja, s.o. 3 päeva, karistusaja hulka ning luges tal kandmisele kuuluvaks karistuseks 9 kuud ja 21 üks päeva vangistust. Tõkend elukohast lahkumise keeld jäeti kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Karistuse kandmise algust arvati alates karistuse kandmisele asumisest.

APELLATSIOON:

3.Apellant leiab, et lühimenetluses on oluliselt rikutud protsessinorme. Mõistetud karistus on ebaproportsionaalne ega ole vastavuses teole. Kohus on karistuseks mõistnud raksemaliigilise karistuse- vangistuse, mis ei vasta teo omapärale ja tekitatud kahjule. Kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta süüdimõistetu isiksusele ning karistuse eesmärgile. Kohus on jätnud arvestamata, et kohtualusel on ülalpidamisel 2 alaealist last ja laenukoormus. Ta on oma pere ainuke toitja. Vangistus võib asetada kohtualuse pere äärmiselt halba majanduslikku seisu. Kohtualune käib tööl ja tal on võimalik osade kaupa rahalist karistust tasuda. Karistamine peaks olema vaidlusesemeks. Kohtu seotus kohtumenetluse poolte tegevusega tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude tõendamisel ja karistuse küsimuse seisukoha

esitamisel kaugeltki ühesugune. Apellant viitab Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-07 sedastatule ja KrMS § 306 lg 1 p 5-8,10 märgitule ja leiab, et kohtuotsuses tuleb nii karistuse liiki kui ka määra põhjendada. Osundatud oluliste asjaolude arvestamine on viinud protsessinormi rikkumiseni ning viinud ebaõige karistuseni ning kohtulahendini. Taotleb Pärnu Maakohtu otsuse täies ulatuses tühistamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

4.Kaitsja toetas esitatud apellatsiooni ja taotles otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ja uue otsusega süüdlase karistamist rahalise karistusega. Prokuröri arvamuse kohaselt kohtuotsus apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. Mõistetud karistus on kooskõlas seadusega. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
5.Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni väidetega, ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatu ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks. 5.1 KarS § 199 lg 2 p 4 järgi süüdimõistmise osas kohtu järeldusi kummutavaid argumente apellatsioon ei sisalda, vaidlustatud on vaid süüdlasele mõistetud karistust. 5.2 Esmalt on apellant, viidates Riigikohtu lahendile leidnud, et otsuses ei ole karistuse liik ega määr põhjendatud, seega on maakohus rikkunud menetlusõigust. Kohtukolleegium apellandi sellise väitega ei nõustu ja leiab, et maakohus on piisavalt põhjendanud just raskemaliigilise karistuse, vangistuse, mõistmist. On esitanud oma motiivid miks N.Käänikut pole võimalik karistada kergemaliigilise karistuse- rahalise karistusega. Seega pole tuvastatav KarS § 339 lg 1 p 7 ettenähtud kriminaalmenetluse oluline rikkumine ning kohtuotsus ülalnimetatud alusel tühistamisele ei kuulu. 5.3 KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kriminaalkolleegiumi hinnangul vastab maakohtu otsus kõigile neile nõuetele täiel määral ja kohtukolleegium ei pea vajalikuks maakohtu otsuses esitatut korrata. Lähtuvalt esitatud taotlusest N.Kääniku karistamiseks rahalise karistusega peab kohtukolleegium vajalikuks osutada, et maakohus on põhjendatult jõudnud järeldusele, et N.Kääniku puhul ei ole karistuse eesmärke võimalik saavutada kergemaliigilise karistusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on tõepoolest otsuses nr 3-1-1-24-07 märkinud, et kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib

vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigilise karistuse võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud. Antud juhul on maakohus otsuses sellise olukorra tuvastanud ning on seaduslikult välistanud N.Kääniku karistamise rahalise karistusega. Apellatsioon ei sisalda endas kohtu järeldusi kummutavaid argumente ega anna seaduslikku alust ringkonnakohtul maakohtu otsuse tühistamiseks. Alaealistele lastele ning laenukoormusele mõtlemise kohustus on süüdistataval, kuid sellised faktid ei ajendanud teda õiguskuulekalt käituma. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt pole lapsed ega laen asjaolud, mis annaksid aluse N.Käänikule mõistetud niigi väga leebe karistuse osas otsuse tühistamiseks.

6.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 13 aprilli 2009 otsuse N.Kääniku süüdistusasjas muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.

IVI KESKÜLA

MEELIKA AAVA

MALLE PREIMER

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.