Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
01 oktoober 2009, Tallinn
Kriminaalasja number
1-09-1648
Kohtukoosseis
Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Malle Preimer
Kohtuistungi sekretär
Tatjana Derkatš
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
28 september 2009, Tallinn
Kriminaalasi
L.D süüdistuses KarS § 121 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Pärnu Maakohtu 01 aprilli 2009 otsus üldmenetluses
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav L.D
Prokurör
Ringkonnaprokurör Aarne Pruus
Süüdistatav
L.D, ik: xxx, varem kriminaalkorras karistamata,vahistatud ei olnud.
Kaitsja
Vandeadvokaat Eve Jundas
Jätta Pärnu Maakohtu 01 aprilli 2009 otsus kriminaalasjas nr 1-09-1648 L.D süüdistuses KarS § 121 järgi muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.
järeldusega, et ei kannatanu rinnust haaramisel, ega ka tema löömisel ei ole süüdistatava tegevus hinnatav vahetu õigusvastase ründe tõrjumisena, mis annaks aluse rääkida hädakaitseseisundi olemasolust. Apellatsioonis esitatud etteheide kohtule, et U. A. ütlused on jäetud tähelepanuta, pole asjakohased kuna tunnistaja ei olnud sündmuste vahetu pealtnägija ning on saanud neist teada vaid süüdistatava vahendusel. Asjaolule, et süüdistataval oli punetav põsk on kohus oma hinnangu andnud toetuvalt kannatanu ütlustele, et pärast saadud lööki ta mingit ajaperioodi ei mäleta, võis ka süüdistatavat lüüa. 5.2 Süüdistatav on apellatsioonis väitnud, et talle mõistetud rahaline karistus on liialt range, kuna 2007 detsember kuni 2008 oktoober ta töötasu ei saanud. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu poolt mõistetud rahaline karistus, mis on sanktsioonis ettenähtud karistusliigist leebeim, on kooskõlas seadusega ja põhjendatud. KarS § 44 lg 1 näeb ette, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Maakohus on süüdlast karistanud 70 päevamäärase rahalise karistusega. Seega on tegemist seaduses ettenähtud miinimumpäevamäärale ligilähedasega ning selle veelgi vähendamiseks seaduslikud alused puuduvad. 5.3 Apellatsioonis on leitud, et väljamõistetud tsiviilhagi on tõendamata. Paljasõnaliselt on väidetud tööriistakohvri maksumuseks 3000.00 krooni, kuigi süüdistuses ja tunnistaja ütluste kohaselt on selle maksumuseks 1000.00 krooni. Kohtukolleegium peab vajalikuks esmalt selgitada, et KrMS § 306 lg 1 p 11 kohaselt kriminaalasja lahendava kohtu pädevuses on otsustada, kas ja millises ulatuses rahuldada tsiviilhagi. Tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Otsuse põhjendatus tähendab muu hulgas seda, et peab olema jälgitav, millistele õigusaktidele tuginedes on otsus tehtud. Seega peab kohus mis tahes nõude rahuldamisel otsuses ära näitama õigusnormid, mis moodustavad nõude rahuldamise materiaalõigusliku aluse. Antud juhul on maakohus esitatud tsiviilhagi rahuldamise osas oma põhjendused esitanud. On jälgitav millistele seadustele on maakohus oma järeldustes tuginenud, seega on järgitud ka tsiviilhagi rahuldamisel materiaalõigusliku aluse äranäitamise nõuet. Kannatanu on kohtuistungil esitanud õiendi uute prillide eest tema poolt tasutud summa osas. Fakti, et prillid purunesid süüdistatava poolt kannatanu löömise käigus pole vaidlustatud ja on maakohtu poolt kooskõlas kogutud ja kontrollitud tõenditega tuvastatud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et asjaolu, et vanade prillide maksumus oli uutest väiksem ei anna alust kuriteoga tekitatud kahju, mida kannatanu oli sunnitud kandma ja mis on tõendatud, hüvitamata jätmiseks. Apellandi väited 3000.00 kroonise kohvri osas pole asjakohased kuna maakohus on leidnud, et sellises väärtuses kahju tekitamine süüdlase poolt pole tõendatud ning ongi välja mõistnud süüdlaselt 1000.00 krooni katkise tööriistakohvri eest. Seda summat pole apellatsioonis vaidlustatud, on märgitud, et 1000.00 kooni tööriistakohvri eest on kinnitanud tunnistaja ning see on ära toodud ka süüdistuses.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.