1-09-7867/10 - Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium - lahend.ee

1.E.N-i süüdistatakse selles, et tema isikuna kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, taas, vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustas süüteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ja nimelt: viibides 17.04.2009 kella 19:20 paiku Tallinnas Xxxxxxxx xxx asuvas S.is, püüdis varastada pudeli õlut Walter väärtusega 29,90 krooni, pudeli viskit Scottish Leader väärtusega 97,90 krooni, 2 pakki sigarette Leek väärtusega 29 krooni kogumaksumusega 58 krooni ja ühe õuna väärtusega 0,50 krooni, kokku kaupa 186,30 krooni väärtuses, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvateenistuse poolt. Samuti tema, viibides 12.04.2009 kella 12:30 paiku Tallinnas XXXX XXXXXX X/X asuvas T. K., püüdis varastada Eesti juustu väärtusega 24,50 krooni ja pudeli õlut Saku Rock väärtusega 28,90 krooni, kokku kaupa 53,40 krooni väärtuses, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvateenistuse poolt. Samuti tema, viibides 07.04.2009 kella 21:45 paiku Tallinnas XXXXXXXXX XX asuvas AS C. kaupluses C. P., püüdis varastada Hiirte juustu väärtusega 32,90 krooni, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvateenistuse poolt. Samuti tema, viibides 26.02.2009 kella 20:05 paiku Haapsalu linnas XXXXXXXXX XXX X asuvas H. T. Ü. kaubamajas K., püüdis varastada pudeli viina Viru Valge väärtusega 92,50 krooni, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvateenistuse poolt. E.N, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo – võõra vallasasja äravõtmise toimepanemist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik endast oleneva süüteo lõpuleviimiseks, kuid jättis süüteo lõpuni viimata oma tahtest sõltumata, seega pani ta toime KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

5.2 Maakohus on E.N-ile mõistnud karistuseks 10 kuud vangistust. Apellant leiab, et selline karistuse tähtaeg on liialt pikk ega ole kooskõlas toimepanduga kuna kuriteod jäid katsestaadiumisse ja kahju pole tekitatud. Kohtukolleegium leiab, et mõistetud karistuse tähtaja muutmiseks seaduslikud alused puuduvad. Maakohus on karistust kergendavate asjaoludena juba arvestanud, et kõik neli kuritegu jäid katsestaadiumisse, et E.N tunnistab oma süüd ja kahetseb toimepandut. Seega on maakohus juba lähtunud karistuse mõistmisel apellatsioonis märgitud kergendavatest asjaoludest ning nende teistkordseks või enamaks arvestamiseks ringkonnakohtu poolt seaduslikud alused puuduvad. Karistuse mõistmisel ei saa tähelepanuta jätta süüdlase isikut. E.N-i näol on tegemist isikuga, kes on varem korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemiste eest ja kes vahetult pärast vangistusest vabanemist jätkas uute varavastaste kuritegude toimepanemisi. Kohtukolleegium leiab, et E.N oma käitumisega on näidanud, et viibides vabaduses ei suuda ta käituda õiguskuulekalt. Varguste toimepanemine on muutunud tal elustiiliks ning apellatsioonis väidetu, et alkoholi tarbinuna ta ei suuda oma käitumist kontrollida ei ole kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt põhjuseks temale niigi leebe karistuse muutmiseks. Samuti ei ole selliseks asjaoluks apellatsioonikohtus väidetu, et vabaduses on tal olemas elukoht. 5.3 Esitatud taotlusest asendada vangistus üldkasuliku tööga apellant ringkonnakohtu istungil loobus. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt ei ole E.N isikuks, kelle puhul on seaduslik alus temale reaalse vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga, seetõttu on sellekohasest taotlusest loobumine asjakohane ja ringkonnakohtule siduv. 5.4 Süüdistatav on märkinud, et kohus on jätnud kantud karistuse arvestamisel tähelepanuta, et ta peeti kinni mitte 27.02.2009 aastal vaid juba 26.02.2009 aastal, seega on kohus jätnud ühe päeva arvestamata. Kohtukolleegium leiab, et apellandi väited on kooskõlas kriminaalasja materjalidega ja toovad kaasa kohtuotsuse osalise tühistamise. KarS § 68 lg 1 kohaselt loetakse eelvangistusajaks, mis arvatakse karistusaja hulka, ka aeg mil isik oli kinni peetud enne tema vahi alla võtmist. Eelvangistuse hulka loetakse üksnes selline vahi all viibitud aeg, mis on kriminaalasja materjalidest tulenevalt seotud konkreetse kuriteoga, mille eest kriminaalasjas karistus mõisteti. Kõikidel juhtudel arvutatakse eelvangistusaja arvestamisel eelvangistuse algus- ja lõpupäev karistusaja hulka eraldi päevadena. Tema kinnipidamise ja vabastamise kellaaeg selle aja arvutamisel tähtsust ei oma kuna KarS § 67 lg 1 kohaselt arvutatakse vangistus aastates, kuudes ja päevades. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli E.N H. K. varguse toimepanemiselt kinni peetud 26.02.2009 aastal kell 20.11 ja ta oli politseile üle antud ja toimetatud Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonda juba samal õhtul, vahetult pärast varguskatse sooritamist. Asjaolu, et tema suhtes koostati kahtlustatavana kinnipidamise protokoll järgmisel päeval, so 27.02 2009 aastal ei tee olematuks kriminaalasja materjalidega tuvastatavat fakti tema kinnipidamisest 26.02.2009 aastal. Seega tuleb ka nimetatud päev lugeda kohustuslikult kantud karistuse hulka. Ülaltoodut arvestades ja lähtuvalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-25-09 märgitule tuleb maakohtu otsus E.N-i eelvangistuses viibitud aja arvestamise osas tühistada ja teha uus