Kohtulahend

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu: Kuriteo asjaolud ja kuriteo kvalifikatsioon: J.K süüdistatakse selles, et tema, töötades Tartu vanglas vanemvalvurina: 24.07.2009 kella 20.30 paiku Tartu linnas Turu 56 asuvas Tartu Vanglas sisenes ametiülesandeid täites eelvangistushoone II sektsiooni kambrisse nr 1063, milles viibis karistust kandev kinnipeetav L.S. ning, tegutsedes inimväärikuse alandamise eesmärgil, võttis parema käega võtme ning tõstis selle L.S. ́i pea kohale, mille peale kannatanu puudutas peaga võtit. Pärast seda võttis vanemvalvur J.K enda vöölt teleskoopnuia ning andis selle kinnipeetav L.S. `ile suudlemiseks, mida kinnipeetav L.S. ka tegi. 29.07.2009 kella 20.30 paiku Tartu linnas Turu 56 asuvas Tartu Vanglas sisenes ametiülesandeid täites eelvangistushoone II sektsiooni kambrisse nr 1063, milles viibis karistust kandev kinnipeetav L.S. ning, tegutsedes inimväärikuse alandamise eesmärgil, võttis enda vöölt teleskoopnuia ning andis selle kinnipeetav L.S. `ile suudlemiseks, mida kinnipeetav L.S. ka tegi. Sellega J.K pani toime KarS § 324 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kinnipidamiskoha ametniku poolt kinnipeetava inimväärikuse alandamise ametiseisundit ärakasutades. 25.07.2009 kella 20.30 paiku Tartu linnas Turu 56 asuvas Tartu Vanglas sisenes ametiülesandeid täites eelvangistushoone II sektsiooni kambrisse nr 1063, milles viibis karistust kandev kinnipeetav L.S. , kus kasutas kinnipeetava suhtes ebaseaduslikult vägivalda, lüües peale sisenemist L.S. `le jalaga kõhtu ja rusikaga kuklasse ning andis seejärel L.S. `ile korralduse keerata näoga kambri seina poole, misjärel lõi selja tagant kahel korral jalaga L.S. `i jalgade vahele kubeme piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu. Sellega J.K pani toime KarS § 291 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. ametialaseid ülesandeid täitva ametiisiku poolt vägivalla ebaseadusliku kasutamise. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kuriteoga on tekitatud kannatanu L.S. ile füüsilist ja moraalset kahju, tsiviilhagi ei ole esitatud. Kriminaalmenetluse kulud: eeluurimiskulud kokku 3715.- krooni, sealhulgas: Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisitasu 2875.- krooni ja kaitsjatasu 840.- krooni. Karistuse liik ja määr: KarS § 324 ettenähtud kuriteo eest nõuab prokurör J.K-le karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 291 ettenähtud kuriteo eest nõuab prokurör J.K-le karistuseks 2 (kaks) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus, suurendades suuremat mõistetud karistust ja lõplikuks karistuseks mõista J.K-le 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel jätta tingimisi vangistus süüdlase suhtes osaliselt kohaldamata. KarS § 73 lg 2 alusel määrata, et koheselt kuulub J.K poolt ärakandmisele 5 (viis) kuud vangistust ning 2 (kahe) aasta ja 1 (ühe) kuu pikkust vangistust ei pöörata täitmisele kui J.K ei pane 3 (kolme) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 68 alusel arvestada J.K eelvangistuses viibitud aeg karistuse tähtaja hulka ja Lehar

J.K vangistuse kandmise algust arvestada alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest 30.07.2009.a. KarS § 49 alusel võtta lisakaristusena J.K-lt kaheks aastaks õigus töötada riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või eraõiguslikus juriidilises isikus ametikohal, kus temale on pandud juhtimis-, haldamis- või järelevalveülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et J.K, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et J.K on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse J.K süüdi tunnistada KarS § 324 ja § 291 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohus peab põhjendatuks lisakaristusena võtta J.K-lt kaheks aastaks õigus töötada riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või eraõiguslikus juriidilises isikus ametikohal, kus temale on pandud juhtimis-, haldamisvõi järelevalveülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 6525.- krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista kaitsjale väljamakstud tasu summas 840.- krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu 2 875.- krooni.

Rutt Teeveer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.