Kohtulahend

novembri 2007. a, 13. novembri 2007. a ja 3. detsembri 2007. a kuriteoepisoodides; 1.2 Ruslan Mõškovskile mõistetud karistuse osas.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

R. Mõškovksi anti kohtu alla süüdistatuna järgmiste kuritegude toimepanemises:

1.1 Ruslan Mõškovskit süüdistatakse selles, et tema, olles varem toime pannud röövimise, lõi 14.09.2007 kella 15:00 paiku Tallinnas, XXXXX XX asuva maja trepikoja liftis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil käega temaga koos liftis viibinud L. J. selja tagant näkku. Ta sulges käega L. J. suu ja nina. Kannatanu vigastas rabelemise käigus oma vasaku käe neljandat sõrme ning sai põrutuse vastu rindkeret ning muhu vasaku kõrva piirkonda. Löögiga vastu L. J. suud vigastas Ruslan Mõškovski kannatanu ülahuult ning kriimustas nägu suu piirkonnas. Seejärel võttis Ruslan Mõškovski L. J. käes olnud kilekotist ära rahakoti väärtusega 100 krooni, milles olid sularaha 3644 krooni, kalender väärtusega 6 krooni, materiaalset väärtust mitteomavad dokumendid – ID kaart ja pangakaart L. J. nimele, kehtetu pass L. V. nimele, kokku L. J.le kuuluvat vara 3750 krooni väärtuses. 1.2 6.11.2007 kella 14:00 paiku Tallinnas, XXXXX X maja trepikojas, lõi R. Mõškovski liftist väljuvat N. D.t selja tagant vastu pead, haaras teda kaelast ja tõukas ta kaelast ja mantlist kinni hoides liftist eemale põrandale pikali, tekitades kannatanule kehavigastusi – marrastusi peas kiiruluu piirkonnas, verevalumeid rinnakorvi piirkonnas ja põhjustas kannatanule füüsilist valu. Seejärel võttis Ruslan Mõškovski ära N. D. käes olnud rahakoti väärtusega 300 krooni, milles oli sularaha summas 400 krooni – kokku N. D. ́le kuuluvat vara 700 krooni ulatuses.

1.3 Samuti tõukas ta 10.11.2007 kella 10:30 paiku Tallinnas, XXXXXXXX XXX XX maja trepikojas kõrges eas 78-aastast T. H.t trepil nii, et kannatanu kukkus. Seejärel surus Ruslan Mõškovski käe T. H. suule, teise käega haaras kõrist ja lõi kannatanu pead mitu korda vastu põrandat, tekitades kannatanule kehavigastusi – verevalumi ja põhjustas füüsilist valu. Seejärel võttis Ruslan Mõškovski ära T. H. käes olnud käekotist sularaha summas 4352 krooni. 1.4 Samuti ründas ta 13.11.2007 kella 16:00 paiku Tallinnas, XXXXXXX XXX XX maja trepikojas V. S.t, haarates kannatanut selja tagant õlast ja kaelast, sulges käega kannatanu suu, mille tagajärjel kannatanu kukkus selili põrandale. Sellise tegevusega tekitas Ruslan Mõškovski kannatanule kehavigastusi – verevalumi otsmikul, mõlema silma all ja nahavigastuse suu piirkonnas ning põhjustas kannatanule füüsilist valu. Seejärel võttis Ruslan Mõškovski ära V. S. käes olnud käekotist rahakoti, väärtusega 100 krooni, milles oli sularaha summas 4108 krooni, materiaalset väärtust mitteomavad dokumendid – pensionitunnistuse, pangakaardi, kaubamaja kliendikaardi kannatanu nimele ja telefonikaardi – kokku V. S.le kuuluvat vara 4208 krooni ulatuses. 1.5 R. Mõškovski ründas 19.11.2007 kella 15:30 paiku Tallinnas, XXXXX XXX XXX maja trepikoja juures kõrges eas 81-aastast G. G., tõmmates tal jõuga ära käes olnud käekoti, väärtusega 50 krooni, milles oli sularaha 400 krooni ja lõi kannatanut vastu kätt, millest kannatanu tundis füüsilist valu - kokku omastas ta G. G. kuuluvat vara 450 krooni ulatuses. 1.6 26.11.2007 kella 17:30 paiku Tallinnas, XXXXX XXX XX maja trepikojas lõi ta K. O. tugevasti vastu pead, tekitades kannatanule kehavigastusi – verevalumi parema silma all ning nahahaava ja turse vasakule poole pähe ning samuti põhjustas valu. Seejärel võttis Ruslan Mõškovski ära K. O. käekotist sularaha 150 krooni ning taskust materiaalset väärtust mitteomavad võtmed. 1.7 Samuti lõi ta 3.12.2007 kella 15:37 paiku Tallinnas, XXXXX XX maja trepikojas kõrges eas 86-aastast E. E.t vastu pead, tekitades kannatanule kehavigastusi – verevalumi parema silma all, nahahaava vasakul kõrvalestal ja põhjustas kannatanule füüsilist valu. Seejärel võttis Ruslan Mõškovski ära E. E. käes olnud käekoti, milles oli sularaha 5300 krooni. 1.8 Samuti ründas ta 12.12.2007 kella 10:05 paiku Tallinnas, XXXXXXXXX XXX XX maja trepikojas kõrges eas 81-aastast T. H., lüües teda vastu pead ja tekitades kannatanule kehavigastusi – nahaaluse verevalumi peas paremal pool ja põhjustas kannatanule füüsilist valu. Seejärel võttis Ruslan Mõškovski ära T. H. käes olnud käekotist sularaha 3500 krooni. Seega pani Ruslan Mõškovski isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, toime KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

kriminaalasi kohtusse saadetuna seisus, kus süüdistaja hinnangul oli Ruslan Mõškovski süü tõendamist leidnud nimetatud episoodis analoogiliste tõenditega, millised on ka süüdistuse hinnangul teiste episoodide tõendamise allikaks. Kohus leidis, et R. Mõškovski süü talle esitatud kuritegudes ei ole tõendatud, v.a 12.12.2007. a episood. Tõendid, mille alusel süüdistuse hinnangul on Ruslan Mõškovski süü teistes episoodides kinnitust leidnud, on üksnes kaudsed ning neist tehtavad pelgad järeldused ei saa olla süüdimõistva kohtuotsuse aluseks. Kuigi jälitusprotokollid ja neile lisatud levipiirkondade kaardid kinnitasid tõepoolest, et süüdistatav viibis kuritegude toimepanemise ajal neis piirkondades, ei olnud kohtu hinnangul võimalik väita, et Ruslan Mõškovski süü kõigis nendes kuriteoepisoodides on tõendamist leidnud. Esmajoones tekitas kohtus sellise kahtluse kannatanu G. G. röövimise episood. Kuna prokurör loobus nimetatud süüdistusest alles kohtulike vaidluste käigus, siis kohtulikul uurimisel avaldas kohus ka nimetatud episoodis kogutud kirjalikud tõendid, milleks olid jälitusprotokoll ja neile lisatud levipiirkondade kaardid. Viimastest nähtus, et Ruslan Mõškovski kasutuses olev telefon asus samal ajal, kui toimus rööv, kuriteo toimepanemise kohas. Ometi väitsid nii kannatanu kui ka tunnistaja, et G. G. ei rünnanud Ruslan Mõškovski, vaid selleks oli tunduvalt noorem mees, kes pole isegi süüdistatavaga sarnane. Sellest asjaolust järeldas kohus, et kuigi Ruslan Mõškovski viibis sündmuskoha läheduses või kohas, ei olnud tema kuriteo sooritaja. See seadis aga kahtluse alla ka ülejäänud kuriteo episoodid. Kohus leidis, et pelgalt asjaolu, et Ruslan Mõškovski on viibinud nii postkontorite kui ka kuriteo sündmuspaikade piirkonnas, ei anna alust arvata, et kuritegude toimepanijaks oli just tema. Nimetatud piirkondades on samaaegselt olnud veel teine kuriteo sooritaja ja ei saa välistada, et neid isikuid võis veel olla teisigi. Jälitusprotokollid, milliste kohaselt Ruslan Mõškovski jälitab postkontorist lahkuvaid eakaid inimesi, tekitasid kohtus küll põhjendatud kahtluse tema käitumises, kuid neid kahtlusi ei olnud kohtu hinnangul võimalik muude tõenditega kinnitada ning seetõttu mõistis kohus Ruslan Mõškovski 14.09.2007.a., 6.11.2007.a., 10.11.2007.a., 13.11.2007.a., 19.11.2007.a., 26.11.2007.a. ja 3.12.2007.a. kuriteoepisoodides õigeks. 2.2 Küll leidis kohus, et täielikult on tõendatud R. Mõškovski süü 12.12.2007. a toimepandud kuriteoepisoodis. Nimetatud päeval teostati süüdistatava suhtes varjatud jälgimist ja fikseeriti, et trollist väljudes läks ta postkontorisse, peale mida sisenes XXXXXXXXX XXX XX maja trepikotta, kus toimus rööv. Rahasumma, mis tema juurest kinnipidamisel leiti, oli sama suur, mis kannatanult oli röövitud ja mille kannatanu oli vahetult postkontorist pensionina saanud. R. Mõškovskilt ära võetud rahakupüüridele tehtud DNA ekspertiis kohaselt oli neil rahatähtedel nii kannatanu T. H. kui ka R. Mõškovskilt pärinev DNA profiil, kannatanu bioloogilist materjali leiti ka teiselt rahatähelt, need profiilid olid kokkulangevad mõlema isiku võrdlusproovidega. R. Mõškovski poolt kannatanule järgnemine on fikseeritud jälitusprotokollis, samuti sellele lisatud videosalvestusel. Peale R. Mõškovski ja kannatanu keegi samal ajal trepikotta ei sisenenud ega väljunud. Kannatanu suhtes toimepandud rööv avastati kohe tunnistajate H. ja P. poolt. Videosalvestuse järgi pidi R. Mõškovski viibima trepikojas vähemalt minuti ja rohkemgi, mis on piisav aeg röövi toimepanemiseks süüdistuses kirjeldatud viisil. R. Mõškovski ise kinnitas, et videosalvestuse nn esimesel osal, kus on näha järgnemine kannatanule tänaval, on tema, aga arvas, et videosalvestuse teine osa (s.o trepikojast väljumine) on juurde monteeritud. Salvestuse kohta teostati kujutiseekspertiis, mille kohaselt ekspert ei tuvastanud kaadrite järgnevuses visuaalseid muudatusi, millest kohus järeldas, et lõikudel kajastatud sündmused on järjepidevad. Kohus vaatas videosalvestist korduvalt ja jõudis kindlale veendumusele, et T. H. järel liikuv R. Mõškovski on ka trepikojast väljuja. Samad riided, millised olid R. Mõškovskilt kinnipidamisel ära võetud, olid seljas ka trepikojast väljujal.

Süüdistatava enda selgitused selle kohta, kuidas sattus tema kätte vahetult eelnevalt kannatanu käes olnud raha, luges kohus ebausaldusväärseks.

trepikojas, samuti erines rakendatud vägivald. Seega asjaolu, et antud episoodis prokurör loobus süüdistusest, ei mõjuta teiste kuriteoepisoodide inkrimineerimist süüdistatavale. 3.2.4 Riiklik süüdistaja leiab ka seda, et süüdistatavale on mõistetud põhjendamatult leebe karistus. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda teo ebaõigussisust. R. Mõškovski tegutses intensiivselt ja süstemaatiliselt pika aja vältel röövimise ohvrite otsimisega ja pani toime röövi 7 eaka kannatanu suhtes. Täiskasvanud, tugeva meesterahva poolt endast füüsiliselt oluliselt nõrgemate kannatanute ründamine on eriti taunitav. Ohvrite valik teo puhul oli samuti küüniline – vara hõivamine eakatelt kannatanutelt, kellele postkontorist väljavõetud pension on ainsaks sissetulekuks. Kuivõrd R. Mõškovski on varasemalt analoogiliste kuritegude eest karistatud, võib sellest järeldada, et ta ei ole karistusest endale piisavaid järeldusi teinud ning karistused pole ilmselgelt tema suhtes oma eesmärke täitnud. Tegu ei ole seega juhusliku õigusrikkujaga, vaid väljakujunenud kurjategijaga, kellel on kalduvus toime panna vägivallaga seotud varavastaseid kuritegusid. Ka ühe kuriteoepisoodi eest karistusena mõistetud 7 aastat tähtajalist vangistust ei ole prokuröri hinnangul vastavuses R. Mõškovski süü suuruse, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkusega, arvestades, et esines ka raskendav asjaolu – kuriteo toimepanemine kõrges eas isiku suhtes. Siiani ei ole süüdistatav pidanud vajalikuks enda tegu kahetseda. Seetõttu leiab prokurör, et kohaseks karistuseks oleks käesoleval juhul kolmteist aastat vangistust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada prokuröri apellatsioonis esitatud argumentidel. Enda seisukohta põhistades annab kriminaalkolleegium esmalt hinnangu süüdistatava kaitsja apellatsioonis esitatud väidetele (I), võttes seejärel seisukoha prokuröri apellatsiooni (II) ja süüdistatavale mõistetava karistuse osas (III). I

Naisterahvas läks kõrvalasuvasse apteeki, Ruslan Mõškovski jäi apteegi kõrvale ootama. Peale seda naisterahvas väljus apteegist ja liikus M. keskuse suunas, Ruslan Mõškovski tema järel. XXXXXXXXX XXX XX neljanda trepikoja juures võttis Ruslan Mõškovski taskust oranži mütsi ja pani endale pähe. Kell 09:58 sisenesid mõlemad trepikotta, kus asuvad korterid XX-XX. Paari minuti pärast Ruslan Mõškovski väljus, võttis mütsi peast ja liikus väga kiirelt XXXXXXXXX peatusesse. Peale Ruslan Mõškovski väljumist sisenes trepikotta politseinik R. P.. Enne Ruslan Mõškovski sisenemist ja peale tema väljumist keegi ei teine trepikotta ei sisenenud ega väljunud. Kella 10:06 paiku läks Ruslan Mõškovski trolli nr 3, hõõrus oma käsi, puhastas püksiääri. Linnu tee peatuses sisenesid politseinikud R. P. ja M. K. ja kell 10:15 peeti Ruslan Mõškovski XXXXXX bussipeatuses kinni (kd 2, tlk 46-47).

nimetatud seletusi ka vaaginud ning kriminaalkolleegiumi hinnangul need põhjendatult kõrvale lükanud kui ebausaldusväärsed. 10.1 Kohtus on R. Mõškovski selgitanud, et tal oli lepitud kokku kokkusaamine kellegi Sergeiga, kelle täpsemad andmed tal aga puuduvad. Sergeiga ta ka kohtus, kuid viimane läks sisuliselt koheselt uuesti minema; tema läks peatusesse ning järsku ilmus sinna uuesti Sergei, kes andis talle raha ning palus selle viia linna, kusjuures raha üleandmine pidi toimuma viisil, et R. Mõškovski juurde „tuleb Kristiine peatuse juures mingi inimene“ (kd 3, tlk 87 pöördel-88). Seda versiooni esitas süüdistatav ka ringkonnakohtu istungil. Kriminaalkolleegiumi hinnangul puudub sellisel versioonil igasugune elementaarne eluline usutavus, mis on aga suuresti ütlustes sisalduvate väidete usaldusväärsuse hindamise aluseks. Selle kaitseversiooni osas on kaitsja asunud seejuures seisukohale, et tegemist on kõrvaldamata kahtlusega, mis tuleb KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendada süüdistatava kasuks. Kriminaalkolleegium selgitab selles osas esmalt, et süüdistataval on vaieldamatu õigus esindada kõikvõimalikke kaitseversioone; see on süüdistatava põhiseaduslik ning võõrandamatu õigus. Eelöeldu ei tähenda aga, et kõikvõimalikke esitatavaid kaitseversioone peaks automaatselt käsitlema tõestena ning lähtuma nende kehtivusest (tõepärasusest) seni, kuni pole tõendatud vastupidine. Oluline on seega tähele panna ning mõista, et in dubio pro reo põhimõtte poolt ei ole hõlmatud igasugused, ka kõige kaugemalseisvamad hüpoteetilised variandid, mis võimaldaks tõendites sisalduvat teavet tõlgendada süüdistatava kasuks. Erinevate hüpoteetiliste lahenduskäikude analüüs muutuks sellisel juhul sisuliselt hõlmamatuks (vt RKKKo 3-1-1-94-04: „Mõistagi peavad need motiivid olema konkreetses kriminaalasjas mõistusepäraselt asjakohased - põhjendus ei pea ulatuma kõige kaugemate tõenäoliste ning abstraktsemate võimalusteni, mis on juba oma olemuselt ümberlükkamatud“). Nagu öeldud, on kohtupraktika seda põhimõtet tunnustanud ka ütluste hindamisel tõendina: „Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus“ (RKKKo 3-1-1-74-05, p 15). Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on senises praktikas olnud kestvalt seisukohal, et osundatud põhimõtete valguses tuleb hinnata ka isiku poolt esitatavaid kaitseversioone ehk teisisõnu – püstitatud kaitseversiooni tuleb vältimatult hinnata muuhulgas ka selle tervikliku tõenäosuse ja elulise usutavuse aspektist. Ning osundatud arusaamadest lähtudes on kriminaalkolleegium seisukohal, et jutt kellestki Sergeist, kes oli kuriteo tegelik täideviija, ei evi vähimalgi määral usaldusväärsust. 10.2 Nii tähendaks sellise versiooni aktsepteerimine mh seda, et R. Mõškovskit varjatult jälginud politseiametnikele oleks pidanud esmalt jääma märkamata süüdistatava kohtumine mingi meesterahvaga, siis oleks nad pidanud süüdistatava ja nimetatud Sergei omavahel segi ajama (jälgides viimase sisenemist trepikotta, pidades teda samal ajal R. Mõškovskiks) ning hilisemalt oleks pidanud neile uuesti jääma märkamatuks kohtumine R. Mõškovski ja tema poolt nimetatud Sergei vahel (kui toimus väidetav raha üleandmine). Sündmuste selline kulgemine on väljaspool igasugust usutavust. Samuti tuleb tähele panna, et süüdistatava kõnealune kaitseversioon on kummutatud veel viisil, et seoses vastuoludega on avaldatud tema eeluurimisel antud ütlused. Kohtueelsel uurimisel on R. Mõškovski seevastu väitnud, et tema juurest leitud raha summas 3500 krooni sai ta hoopis enda vennalt. Ka see asjaolu kinnitab täiendavalt, et süüdistatav annab raha enda valdusesse saamise kohta ebausaldusväärseid ütlusi ning maakohus on põhjendatult jätnud tema ütlused tõendikogumist välja. Erinevalt kaitsjast leiab kriminaalkolleegium seega, et süüdistatava seletused ei vääri tähelepanu tõsiseltvõetava kaitseversiooni tähenduses.

tegelikkuses keegi kolmas isik, argumenteerib kaitsja veel sellega, et kannatanu abikaasa D. H. ütluste kohaselt jälgis ta abikaasa tulekut aknast ning kedagi kannatanule järgnemas ta ei näinud (kd 3, tlk 43 jj). Kaitsja leiab, et tegelik ründaja võis oodata kannatanut juba trepikojas. Kriminaalkolleegium ei nõustu sellise järeldusega. Ringkonnakohtu hinnangul iseloomustab nimetatud asjaolu kõnekalt inimese taju iseärasusi ning ka individuaalsust. Olukorras, kus keskendutakse ühe objekti jälgimisele, on mõistetav, et samaaegselt jäetakse tähelepanu alt välja vaatleja seisukohalt sekundaarsed, tähendust mitteomavad faktid. Võimalikule mäluveale on seejuures osundatud ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (vt nt RKKKo 3-1-1-113-06, p 17). Iseäranis aktuaalseks muutub selline võimalus olukorras, kus sündmuste jälgijaks ning tajujaks on vanem isik. Ka Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas osundanud, et just vanusega kaasnevad ealised iseärasused võivad hakata mõjutama isiku arusaamisja tajumisvõimet, samal ajal kui erinevad kompensatsioonimehhanismid toetavad isikut sel määral, et tema üldine toimetulekuvõime ei ole kuigivõrd piiratud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28. oktoobri 2008. a otsus kriminaalasjas nr 1-07-11529). Nimetatud seisukoht on asjakohane iseäranis seetõttu, et kaitsja poolt nimetatud tunnistaja ütlused ei lähe ka teistest punktides kokku ilmselgelt tuvastatud tehioludega. Nii kirjeldab nimetatud tunnistaja näiteks sedagi, et tema abikaasa ründaja peeti kinni koheselt, s.o aia juures ca kahe minuti pärast (kd 3, tlk 44 pöördel). Samas on tuvastamist leidnud, et kedagi maja juures kinni ei peetud ning süüteo arvatav toimepanija R. Mõškovski peeti kinni alles hilisemalt trollis kell 10.15 (siinkohal märgib kriminaalkolleegium täiendavalt, et seetõttu on alust rääkida juba lõpuleviidud, mitte aga katse staadiumisse jäänud süüteost karistusõiguslikus mõttes); neid asjaolusid ei vastusta seejuures ka kaitsja ise. Seega ei ole nimetatud tunnistaja ütlused tõendiks, mis vääraks süüdimõistva kohtuotsuse tegemise süüdistatava suhtes.

ootab selle ees suitsetades ning siseneb uuesti. Kell 11:07 tuleb keskusest välja sama naisterahvas ja läheb lillepoodi. R. Mõškovski tuleb tema järel, seisab ja jälgib teda. Naine tuleb lillepoest välja, R. Mõškovski järgneb talle XXXXXXX XXX maja juurde ja tuleb peale naise majja sisenemist XXXXXXXXX bussipeatusesse tagasi. Kell 11:43 on R. Mõškovski uuesti jõudnud XXXXXXXX XXX postkontori juurde, kus jääb tänavale suitsetama ja vaatab postkontori suunas. Ta viibib seal kuni kella 12:30-ni, käib lähedalasuva maja trepikojas ja kella 12:57 ajal siseneb XXXXXXXX XXX postkontorisse. Minut hiljem väljub ta sealt ühe vanema naisterahva järel ja kõnnib tema järel bussipeatusesse. Naine läheb kauplusesse seal kõrval, R. Mõškovski ootab 10 minutit ja kõnnib uuesti postkontori ette. Kui postkontorist väljub naine, kes läheb bussipeatusesse, läheb R. Mõškovski uuesti tema järel ja siseneb trolli. 13:37 fikseeritakse R. Mõškovski uuesti seismas postkontori juures tänaval, vaatamas postkontori poole. Ta seisab seal 10 minutit, peale seda kõrvalasuvas poes ja bussipeatuses ning 14:00 paiku uuesti postkontori juures. Postkontori vahetusse lähedusse jääb R. Mõškovski kuni kella 14:41-ni, sisenedes paariks minutiks postkontorisse, kus seisab taksofoni juures. 16.3 10.12.2007.a. siseneb R. Mõškovski 7 korral postkontoritesse. Alates kella 09:24 jääb ta seisma ja vaatama XXXXXXXX XXX postkontori ette. Seal on ta kuni 09:43 ja järgneb ühele vanemale naisterahvale, kes liigub XXXXX bussipeatuse suunas ja siseneb tema järel trolli nr 1. Mõlemad väljuvad XXXXX peatuses ja sealt sisenevad koos sama trolli peale. R. Mõškovski väljub trollist XXXXX peatuses, istub teise trolli ja sõidab uuesti XXXXXXXX XXX postkontori juurde, kuhu siseneb aeg-ajalt ja järgneb vahepeal vanematele naisterahvastele, sõidab trolliga XXXXXXX tänavale, kõnnib sama naisterahva järel ja seejärel naaseb postkontori juurde. Sellise tegevusega oli R. Mõškovski hõivatud kuni kella 16:19-ni, kui sõidab trolliga XXXXXXX XXX asuvasse postkontorisse, mille ees seisab ja siseneb 16:57 paiku. 16.4 11.12.2007.a. on R. Mõškovski jällegi alates 09:40 XXXXXXXX XXX asuvas postkontoris, liigub selle ees ja seejärel järgneb vanemale meesterahvale bussi, mõlemad väljuvad samas peatuses ja R. Mõškovski liigub tema järel. Kui mees siseneb XXXXXXXX tänaval asuvasse majja, kõnnib R. Mõškovski bussipeatusesse tagasi ja sõidab uuesti postkontori juurde, kus võtab oma koha sisse selle ees valvates ja vahepeal kontorisse sisenedes. Vahepeal järgneb trollide ja trammidega sõites vanemale naisterahvale, sõidavad koos kesklinna, väljuvad samas peatuses, R. Mõškovski ootab samal ajal tänaval, kui naisterahvas läheb mõnda poodi. 13:47 on R. Mõškovski jõudnud jälle XXXXXXXX XXX postkontorisse. 14:47 sõidab sealt lähedal asuvast bussipeatusest ühe vanema naisterahva järel sama bussiga Kristiine keskusesse ja jääb sinna ette seisma. 16.5 Seejuures on oluline tähele panna, et sarnasel viisil oli sisustatud R. Mõškovski käitumine ka 12.12.2007. a, mil ta pani tuvastatult toime ründe T. H. suhtes. Nimetatud päeval väljub R. Mõškovski oma kodust XXXXXXXX tänaval ja sõidab trolliga XXXXXXX XXX postkontori juurde, kuhu jõuab 09:24 paiku ja siseneb. Kell 09:44 väljub postkontorist vanem naisterahvas, R. Mõškovski tema järel. Naisterahvas läheb kõrvalasuvasse apteeki, R. Mõškovski jääb apteegi kõrvale ootama. Peale seda naisterahvas väljub apteegist ja liigub XXXXXXXXX keskuse suunas, R. Mõškovski tema järel. XXXXXXXXX XXX XX neljanda trepikoja juures võtab R. Mõškovski taskust oranži mütsi ja paneb endale pähe. Kell 09:58 sisenenevad mõlemad trepikotta, kus asuvad korterid XX-XX. Paari minuti pärast R. Mõškovski väljub, võtab mütsi peast ja liigub väga kiirelt XXXXXXXX peatusesse. Kella 10:06 paiku läheb Ruslan Mõškovski trolli nr 3, hõõrub oma käsi, puhastab püksiääri. XXXXX XXX peatuses sisenesid trolli politseinikud ja 10:15 peetakse R. Mõškovski XXXXXX bussipeatuses kinni, kusjuures temalt võetakse ära kannatanule kuulunud rahatähed (selles osas vt käesoleva otsuse p 6 jj).

16.6 Kriminaalkolleegiumi hinnangul on kirjeldatud asjaolude taustal üheselt tuvastatav järgnev – R. Mõškovski jälgis süstemaatiliselt postkontoris viibivaid isikuid, järgnedes neile valikuliselt ning võimaluse avanemise korral pani trepikojas toime nendevastase ründe. Selle järelduse tegemise taustal tuleb seejuures kogu aeg silmas pidada, millise seletuse on süüdistatav ise andnud enda käitumisele – need on rahaülekande ootamine ning potentsiaalsete klientidega kohtumine tööde teostamise eesmärgil (sh ka 12. detsembril 2007. a). Varjatud jälgimisega tuvastatud süüdistatava käitumine lükkab aga üheselt ümber nii ühe kui ka teise selgituse. Tegemist oli üheselt mõistetavalt kuriteo toimepanemisele suunatud ettevalmistava käitumisega, kus R. Mõškovski tegi kindlaks isikuid, kes said postkontorist raha, et neid seejärel võimaluse avanemisel rünnata. Need tunnused iseloomustavad kõiki R. Mõškovskile etteheidetavaid süüteoepisoode, v.a kannatanu K. O. ründamist 26. novembril 2007. a. Selles osas on kannatanu andnud ütlusi, et kõnealusel päeval ta enne tema suhtes toimepandud kuritegu postkontoris ega pangas ei käinud, mistõttu oli tal ka kaasas vaid 100-150 krooni, mis temalt ründe käigus ära võeti (kd 3, tlk 40). Kirjeldatud kuriteoepisood ei kattu ilmselgelt süüdistatavale etteheidetava n.ö käitumismustriga, mistõttu jätab kriminaalkolleegium selle episoodi edasise vaatluse alt välja.

III

tuleb

KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seejuures selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (RKKKo 3-1-1-14-07). Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses.

Paavo Randma

Julia Katškovskaja

Meelika Aava

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.