Kohtulahend

Edasikaebamise kord. Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon. K.F süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on viimase aasta jooksul korduvalt karistatud varguste eest, 17.02.2009 kella 21.47 ajal püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartus Kalda tee 32 asuvast Maxima Eesti OÜ-le kuuluvast kauplusest Maxima 1-te pudelit viina Premium väärtusega 72.50 krooni, pannes selle põue ja läbides kassaliini kauba eest tasumata. Kuritegu jäi K.F-ist mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni Sellega pani K.F toime KarS § 25 lg 1, 2- § 199 lg 2 p 9 järgi ettenähtud kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see oli toime pandud isiku poolt süstemaatiliselt, kui tegu jäi lõpule viimata süüdlase tahtest sõltumata. Tsiviilhagi ja asitõendid. Maxima Eesti OÜ tsiviilhagi ei esita. Asitõend – DVD-R plaat videosalvestisega, mis on pakendatud ümbrikusse ja on antud kriminaalasja toimikus, tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid. Prokurör taotleb K.F süüdi tunnistamist KarS § 25 lg 1,2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja teeb ettepaneku mõista karistuseks rahaline karistus 300 päevamäära ulatuses. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. K.F poolt süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemine on tõendatud järgmiste tõenditega: • Kannatanu B.G. kuulamise protokoll (tl 1-2); • Tunnistaja G.S. ülekuulamise protokoll (tl 4); • Tunnistaja G.S. täiendav ülekuulamise protokoll (tl 5-6); • Tunnistaja A.M. ülekuulamise protokoll (7-8); • Kaupluse akt (tl 9); • Väärteootsus (tl 26); • Kohtuotsus (tl 27); • Asitõendi vaatlusprotokoll (tl 10-15); • Kahtlustatava K.F ülekuulamise protokoll (tl 16-17). KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud K.F käitumises karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

2(3)

KarS § 199 lg 2 näeb karistuseks ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et K.F on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest rahalise karistuse mõistmisega. KarS § 44 lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmekümne kuni viiesaja päevamäära ulatuses. Kohus leiab, et on põhjendatud mõista süüdistatavale karistus KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 sätestatud kuriteo toimepanemise eest üle sanktsiooni keskmise määra, s.o 300 miinimumpäevamäära ulatuses. Menetluskulud ja nende hüvitamine. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 6525 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 991.20 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 7 krooni. Menetluskulude kogusumma on 7523.20 krooni. Kohus paneb menetluskulud süüdimõistetava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu, Kalevi 1. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.