1-08-7712
Kohus
Pärnu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
25.september 2009.a. Kuressaare
Kriminaalasja number
1-08-7712
Kohtunik
Reena Undrest
Istungil osalejad
Tallinna Vangla Kuressaare talituse kriminaalhooldaja Maie Kasemaa, prokurör Svetlana Maripuu, süüdimõistetu Renold Pihlakas, määratud kaitsja v adv Vahur Tänav
Kriminaalasi
Tallinna Vangla Kuressaare talituse kriminaalhooldaja Maie Kasemaa erakorraline ettekanne süüdimõistetud Renold Pihlakasele mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks
Süüdimõistetu
Isikukood 37907110015; viibib Pärnu Maakohtu 13.07.2009.a. määruse alusel vahi all alates 13.07.2009.a.
1-08-7712 asuda tööle mitte hiljem kui 2 nädala jooksul vabanemisest; mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, kriminaalhooldaja äranägemisel pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ja vajadusel läbida ravikuur; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta.
2(4)
1-08-7712 kandmata karistus täitmisele ka juhul, kui isikut karistatakse katseajal tahtlikult toimepandud kuriteo eest rahalise karistusega. Eeltoodu tuleneb kohtukolleegiumi arvates nii KarS § 74 lg 6 sätetest, kui ka teadmisest, et tahtliku kuriteo toimepanemine, olenemata, milline saab olema selle eest mõistetav karistus, on raskem katseaja tingimuste rikkumine kui seda kohtumäärusega tingimisi ennetähtaegselt vabanemisel isikule pandud täiendavate kohustuste rikkumine. Kohtukolleegium on seisukohal, et katseaja tingimuste raskeim rikkumine „neelab“ ka muud katsejaks pandud täiendavate kohustuste rikkumised ning kriminaalhooldaja ettekande esitamine, nii nagu käesoleval juhul, enne isiku süüküsimuse otsustamist uue kuriteo toimepanemises, on ennatlik, sisuliselt kunstlik ja enamus olukordades ka kujutab see isiku karistuse täitmisele pööramise küsimuse etteotsustamist ning ka isiku olukorra halvendamist. „Vangerdused“, mida sellisel juhul peab kohus hakkama liitkaristuse mõistmisel tegema nii liitkaristuse kandmise aja alguse küsimuse lahendamisel, kui ka osa karistuse kantuks lugemisel, võivad olla sedavõrd keerulised, et ei pruugi olla arusaadavad igale kohtuotsuse lugejale ja võivad ka süüdlases endas tekitada põhjendamatuid kahtlusi tema suhtes kujunenud olukorra õiglase lahendamise osas. Ennatlik ja etteotsustav on arutatavatel juhtudel eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramine kriminaalhooldaja ettekande alusel enne kohtuotsuse tegemist uues, väidetavalt toimepandud kuriteos alljärgnevatel põhjustel: -
-
-
-
seadus võimaldab kohtul katseajal toimepandud kuriteo osas süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel ja süüdlase karistamisel rahalise karistusega jätta ka eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramata (KarS § 74 lg 6). Obligatoorne kandmata karistuse täitmisele pööramine toimub vaid KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmisel, mis sisuliselt tähendab seda, et maakohus, kes on juba enne kohtuotsuse tegemist ära otsustanud isiku suhtes kandmata karistuse täitmisele pööramise, on ära otsustanud ka küsimuse, et ka sellisel juhul, kui isik mõistetakse tulevikus süüdi katseajal toimepandud tahtlikus kuriteos ja karistatakse näiteks rahalise karistusega, ei tule enam kaalumisele seaduses ettenähtud kergeim variant – kandmata karistuse täitmisele pööramata jätmine. Seadus võimaldab katseajal toimepandud kuriteos süüdimõistmisel (KarS § 73 ja 74 ) ja KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmisel ja vangistuse täitmisele pööramise korral asendada selle üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. Kui aga KarS § 74 alusel mõistetud vangistuse täitmisele pööramine on juba ära otsustatud kriminaalhooldaja ettekande alusel, on võetud jällegi kohtult võimalus seda küsimust kaaluda, mis aga omakorda on isiku suhtes, kelle küsimust otsustatakse ebaõiglane. On üldteada tõde, et isik saab ööpäevas ära kanda vaid 24 tundi vangistust ja seetõttu ei saa üheaegselt viibida vahi all ühes kriminaalasjas, kus süüdimõistva kohtuotsuse korral läheb see aeg karistuse kandmise hulka ja kanda samaaegselt ka teise maakohtu määruse alusel täitmisele pööratud kandmata karistust teises kriminaalasjas. R.Pihalakse suhtes 13.07.2009. a tehtud vahistamismäärust aga ei ole tühistatud. Samuti ei näe seadus ette võimalust selle peatamiseks ja vahepeal teise karistuse kandmist. Kui aga R.Pihlakas mõistetakse kuriteos, milles ta 12.07.2009. a kinni peeti tulevikus õigeks, siis on võimalik esitada kohtule ettekanne kandmata karistuse täitmisele pööramiseks põhjendusel, et R.Pihlakas rikkus temale tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohtumäärusega pandud täiendavaid kohustusi ja nimelt: tarvitas peale vanglast vabanemist alkoholi ning juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes selleks juhtimisõigust omamata. Kohus on seejuures seisukohal, et sellisel juhul, kui isegi selleks ajaks, kui R.Pihlakase suhtes tehakse võimalik õigeksmõistev kohtuotsus on
3(4)
1-08-7712 määratud katseaeg läbi, ei võta see võimalust nimetatud küsimuse lahendamiseks. Ka KarS § 65 lg 2 alusel toimub liitkaristuse mõistmine ja sellega eelmise kohtuotsuse järgi kandmata vangistuse täitmisele pööramine paljudel juhtudel juba ajal, kui eelmise kohtuotsusega määratud katseaeg ajaliselt läbi on saanud.
R.Undrest kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.