Tallinna Ringkonnakohus
otsuse tegemise aeg ja koht
21. september 2009.a Tallinn
Kriminaalasja number
1-09- 5102
Kohtukoosseis
Eesistuja Malle Preimer, liikmed Meelika Aava ja Julia Katškovskaja
Kohtuistungi sekretär
Maaria Rei
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
15. september 2009.a, avalik kohtuistung, Tallinn
Kriminaalasi
Andres Käsperi süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 11. aprilli 2009.a otsus
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav Andres Käsper
Prokurör
Maksim Kink
Süüdistatav
Andres Käsper sünd 05.03.1975.a Eesti kodanik, elukoht xxxxxxxxx xx xxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxx, töötab xxxxxxxxx, varem kohtu poolt 2 korral karistatud, viimati 27.04.2007.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 3 kuulise vangistusega tingimisi 3 aastase katseajaga ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks
Kaitsja
Adv. Leelo Viil
Tühistada Harju Maakohtu 11. aprilli 2009.a otsus Andres Käsperi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 424 järgi täies mahus.
Teha uus otsus: Mõista Andres Käsper KarS § 424 järgi õigeks. Apellatsioon rahuldada.
Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.
Andres Käsper tunnistati KarS § 424 järgi süüdi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendati, kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse (3 kuud) võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 7 kuud vangistust. Eelvangistuses viibitud 3 päeva arvati karistusaja hulka. KarS § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 414 tunni üldkasuliku tööga, mille sooritamise ajaks määrati 2 aastat. Katseaja alguseks loeti 11.04.2009.a. Lisakaristusena võeti temalt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. A. Käsper tunnistati süüdi selles, et tema, olles karistatud Tartu Maakohtu 27.04.2007.a otsusega KarS § 424 järgi sõiduki juhtimise eest joobeseisundis, uuesti, 09.04.2009.a kella 10.16 ajal juhtis Tallinnas Lootsi 13 asuval Tallinna Sadama D terminali territooriumil sõiduautot VW Golf alkoholijoobes.
A. Käsper taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega enda õigeksmõistmist. Apellant märgib, et KarS § 424 järgi on karistatav üksnes sõiduki juhtimine joobeseisundis. Lähtudes isiku vere või väljahingatava õhu alkoholisisaldusest tuleb LS § 20 lg-te 3-1- kohaselt eristada alkoholipiirmäärade ületamist ja sõiduki juhtimist joobeseisundis. Alkoholipiirmäärade ületamisena on käsitatav sõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20-0,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10 – 0,24 milligrammi. Vastavalt LS § 20 lg 3-1 lg 1 järgi loetakse juht joobes olevaks siis, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Süüdistataval on tuvastatud väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,44 milligrammi. Seega on tegemist küll alkoholipiirmäärade ületamisega kuid A. Käsper ei ole toime pannud kuritegu KarS § 424 järgi, sest juhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ületamine ei ole karistatav
KarS § 424 järgi, vaid väärteona LS § 74-19 järgi. Seega tuleb A. Käsper KarS § 424 järgi õigeks mõista.
Prokurör leidis, et apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata, kuivõrd A. Käsper loobus juba kohtuistungil apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, seega on otsus jõustunud ega ole vaidlustatav. Alternatiivselt asus aga prokurör seisukohale, et apellatsioon rahuldamisele ei kuulu, sest A. Käsperil oli joove tuvastatud. Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni ja taotlesid õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist.
Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalidega ja apellatsiooni sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja apellatsioon rahuldada. Seoses prokuröri poolt ringkonnakohtu istungil avaldatud seisukohaga, mille kohaselt tuleb A. Käsperi apellatsioon läbi vaatamata jätta, märgib kohtukolleegium järgmist. Kohtukolleegium möönab, et juhul, kui kohtuistungil, mil kuulutati kohtuotsuse resolutiivosa, eranditult kõik kohtumenetluse pooled loobuvad kaebeõigusest, jõustub kohtuotsus järgmisest päevast ja mingist loobumise tagasivõtmisest enam rääkida ei saa. Kõigil ülejäänud juhtudel on aga võimalik loobuda apellatsiooniõigusest loobumise soovist ning seda kuni seitsmenda päeva õhtuni (KrMS § 319 lg 1 kohaselt teatatakse apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest). Käesolevas süüdistusasjas on kohus kuulutanud otsuse resolutiivosa 11.04.2009.a kohtuistungil. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist on loobunud süüdistatav ja prokurör ning andnud sellekohase allkirja. Kaitsja aga apellatsiooniõiguse kasutamise soovist loobumise kohta allkirja andnud ei ole /tl 48/. Seega ei ole kõik kohtumenetluse pooled kohtuistungil, mil kuulutati otsuse resolutiivosa, kaebeõigusest loobunud, otsus järgmisest päevast ei jõustunud ning kulgema hakkas 7-päevane kaebeõiguse kasutamise soovist teatamise tähtaeg. 17.04.2009.a on A. Käsper postitanud maakohtule teate apellatsiooniõiguse kasutamise soovi kohta /tl 49/, seega tähtaegselt. Järelikult tuli maakohtul järgida KrMS §-s 315 lg-s 8 sätestatut, mille kohaselt tuleb kohtuotsus tervikuna koostada maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, millal on koostatud kohtuotsus tervikuna, kuid A. Käsper on tervikotsuse kätte saanud mitte enne kui 11.07.2009.a /tl 77/. Vaatamata tervikotsuse puudumisele on aga Käsper esitanud maakohtule apellatsiooni 26.05.2009.a ning samasisulise apellatsiooni veel 24.07.2009.a, s.o KrMS §-s 319 lg-s 2 sätestatud viieteistkümne päeva jooksul. Maakohus on 26.05.2009.a esitatud apellatsiooni edastanud ringkonnakohtule 27.05.2009.a ning alles pärast Tallinna Ringkonnakohtu poolt ettekirjutuse tegemist koostanud tervikotsuse, mille nagu eelpool juba märgitud, A. Käsper mitte enne kui 11.07.2009.a kätte sai. Kohtukolleegium on seisukohal, et A. Käsperi poolt on nii teade kaebeõiguse kasutamise soovi kohta kui ka apellatsioon maakohtule esitatud seaduses sätestatud tähtaegu järgides ning apellatsiooni läbi vaatamata jätmiseks puudub alus. Kohtukolleegium peab
vajalikuks märkida veel sedagi, et KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt peab maakohtu kohtunik juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole selleks KrMS § 318 kohaselt õigust, koostama apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastama selle apellandile. Apellatsiooni edastamisel on maakohus käesoleval juhul seega aktsepteerinud apellatsiooni kui seadusele vastavat. Apellatsioonis esitatud taotlus maakohtu otsuse tühistamiseks ja A. Käsperi õigeksmõistmiseks KarS § 424 järgi on aga põhjendatud. KarS § 5 lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud. Seda põhimõtet tuleb järgida ka A. Käsperi süüdistusasjas, kuivõrd 01. juulist kehtima hakanud KarS § 424 redaktsioon leevendab tema olukorda – kriminaalkorras on karistatav mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Alates 01. juulist 2009.a kehtima hakanud Liiklusseaduse (LklS) § 20 ja § 74-19 täpsustavad alkoholijoobe tuvastamise aluseid, eristades sealjuures alkoholipiirmäärade ületamist ja sõiduki juhtimist joobeseisundis. LklS § 20 lg 31 kohaselt loetakse juht joobes olevaks esmalt siis, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Sellisel juhul muutusi juhi terviseseisundis eeldatakse ning neid ei ole vaja eraldi tõendada. Teiseks loetakse LklS § 20 lg 31 järgi juht samuti joobes olevaks kui tema ühes grammis veres on alkoholi vähemalt 0,50 milligrammi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning tal on väliselt tajutavad tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. A. Käsperil tuvastati 09.04.2009.a 0,44 milligrammi alkoholi ühes liitris väljahingatavas õhus. Samuti nähtub alkoholijoobe tuvastamise protokollist, et A. Käsperi sõidustiil oli kindel /tl 7/. Seega ei juhtinud A. Käsper 09.04.2009.a LklS § 20 mõtte kohaselt sõidukit alkoholijoobes ning tema vastutus alates 01. juulist kehtima hakanud KarS § 424 redaktsiooni järgi on välistatud. LklS § 74-19 uus redaktsioon kehtestab aga vastutuse väärteo korras juhul, kui mootorsõidukit juhib isik, kelle poolt on lubatud alkoholipiirmäära ületatud. Nimetatud sätte järgi vastutab isik, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10 – 0,74 milligrammi. Seega on A. Käsperi poolt 09.04.2009.a toimepandu karistatav üksnes väärteona. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, 338 p 2, 340 lg 2 p 1 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 11.04.2009.a otsuse Andres Käsperi süüditunnistamises ja karistamises täies mahus, mõistab ta uue otsusega KarS § 424 järgi õigeks ning rahuldab apellatsiooni.
Malle Preimer
Meelika Aava
Julia Katškovskaja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.