Kohtulahend

on korduvalt kriminaalkorras karistatud, korduvalt viibinud vangistuses. Vangistuse ajal pani toime uue kuriteo. Tema käitumist on püütud mõjutada ka kriminaalhooldusega, kuid ta ei teinud sellest õigeid järeldusi ning pani toime uue kuriteo tingimuslikul katseajal. Vabaduses olid tal probleemid narkootikumidega. D.A avaldas kohtuistungil, et soovib vabastamist ennetähtaegselt elektroonilise valve alla ja on valmis täitma kõik sellega seotud kohustused. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, hinnanud igakülgselt kõiki asjaolusid, on jõudnud järeldusele, et D.A tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada elektroonilise järelevalvega ei ole käesoleval ajal põhjendatud. D.A kannab karistust I astme kuriteo eest Tartu Vanglas. Ta on ära kandnud seaduses ettenähtud aja mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. D.A on vabanedes olemas lähedaste toetus. Positiivne on, et ta on kinnipidamise ajal läbinud sotsiaalprogramme. Teoreetiline võimalus oleks vabanedes saada ka töökoht, kuid see on reaalselt siiski küsitav. Samas peab kohus oluliseks ennetähtaegsel vabanemisel arvestada, et D.A kannab käesoleval ajal vanglakaristust muuhulgas I astme kuriteo eest. Teda on mitmel korral karistatud samaliigiliste, s.o narkootikumidega seotud kuritegude eest. Tõendamist on leidnud, et D.A on ka ise aastaid tarvitanud narkootikume. Viimane karistus on talle mõistetud kuriteo toimepanemise eest kinnipidamiskohas. Seega D.A ei ole ka vangistuse ajal suutnud reeglitest kinni pidada ega piisavalt üles näidanud tahet õiguskuulekaks käitumiseks. D.A on varasemalt olnud ennetähtaegselt vabastatud katseajaga, kuid katseajal on ta toime pannud uued kuriteod. Seega ei ole isik teinud piisavaid järeldusi mõistetud karistusest ega ole suutnud olla seaduskuulekas. Kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamisel määraks kohus ta aga kriminaalhooldusele ning kohustaks teda täitma kontrollnõudeid. Seega eeldab karistuse kandmine vabaduses käitumiskontrollile allutatult täpset ja järjepidevat kontrollnõuete täitmist. D.A käitumine karistuse kandmise ajal ei sisenda senini veel veendumust, et ta suudaks sellega toime tulla. Materjalidest nähtuvalt on ilmne, et D.A oli vabaduses tõsiseid probleeme narkootikumidega ning alkoholi liigatarvitamisega, sellele viitavad karistused. Eeltoodud asjaolud on suureks riskiks tema vabanemisel. D.A väidete kohaselt on tal kinnipidamiskohas diagnoositud lümfivähk. Samas ei kinnita seda väidet ükski kohtule esitatud materjal. Süüdimõistetu haigestumisel raskesse haigusse on seaduses ettenähtud erimenetlus ja selleks on vajalik kinnipidamiskoha taotlus, mis põhineb meditsiinidokumentidele. Käesoleval juhul ainult väidetava tervisliku seisukorra alusel, kui puuduvad teised alused, ei ole ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtunik, et käesoleval ajal kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega oleks ennatlik ja põhjendamatu. Juhindudes KarS § 75, § 76, KrMS § 426 ja § 432, kohtunik m ä ä r a s:

Jätta D.A (IK xxx) vabastamata Harju Maakohtu 19.08.2008.a. otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga ärakandmata karistusaja ulatuses ja elektroonilise valve kohaldamisega. Välja mõista D.A-lt KrMS § 180 lg 1 järgi menetluskuluna riigituludesse kolmsada (300) krooni 00 senti kohtus advokaadi poolt osutatud õigusabi eest. Riigituludesse väljamõistetud summa tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.