lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-08-16331/5

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 14.09.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
1-08-16331/5
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
14.09.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
591
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-08-16331/11Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus19.12.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Nr. 1-08-16331

Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise

MÄÄRUS

14.septembril 2009.a. Tartu kohtumajas, Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho prokurör Kristi Keldo arutas avalikul kohtuistungil süüdimõistetu G.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist leidis: G.H tunnistati süüdi Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 10.12.2008.a. otsusega KarS § 25 lg 2 ja § 199 lg 2 p 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 14.02.2007.a. otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 7 kuud ja 15 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 10.02.2009.a. ja lõpeb 24.09.2009.a. Võimalus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist tekkis 09.08.2009.a. G.H on viimase 10 aasta jooksul kriminaalkorras karistatud kaheksal korral. Neist viimased 3 2006.a. aprillis alanud kriminaalhoolduse katseajal. Katseaja jooksul pani G.H toime lisaks kuritegudele veel 5 väärtegu, millest kaks olid seotud narkootikumide käitlemisega. Tartu Vanglast G.H kohta väljastatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav paigutatud Tartu Vangla 1. üksusesse, kuna ta on tunnistanud narkootiliste ainete tarvitamist vangistusele eelnenud perioodil. Vangistuse ajal on kinnipeetav tegelenud päevakavajärgsete tegevustega, külastab spordisaali ja raamatukogu. Sõltuvusrehabilitatsiooni programmides osalenud ei ole. Vangistuse ajal suhtleb kinnipeetav pojaga ning poja emaga telefoni ja kirjavahetuse teel. Viimane on kinnipeetavat ka rahaliselt toetanud. Kriminaalhooldusametnik ei toeta G.H tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamist. Käitumiskontrolli nõuete järgimine ei ole hoidnud G.H panemast toime uusi kuritegusid. G.H ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega ja ühiskonna üldise õiglustundega. G.H omas enne vangistust töövõimekaotust 45% ja sai töövõimetuspensioni. Võimalusel tegi juhutöid. Kohtutäiturite inforegistri andmetel on G.H võlgnevusi ca 5000 krooni. Kui kohus otsustab siiski kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt vabastada, palub kriminaalhooldusametnik käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; otsida endale töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks; alluda ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud ning mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega.

G.H avaldas kohtuistungil, et ei soovi vabastamist ennetähtaegselt kuna tema karistuse lõpuni on jäänud 9 päeva. Kohus, hinnanud igakülgselt kõiki asjaolusid, on jõudnud järeldusele, et G.H tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. G.H kannab karistust II astme kuriteo eest Tartu Vanglas. Ta on ära kandnud üle poole mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. G.H on viimase 10 aasta jooksul kriminaalkorras karistatud kaheksal korral. Neist viimased 3 2006.a. aprillis alanud kriminaalhoolduse katseajal. Katseaja jooksul pani G.H toime lisaks kuritegudele veel 5 väärtegu, millest kaks olid seotud narkootikumide käitlemisega. Vabanemisel oleks tal olemas kindel elukoht oma endise elukaaslase isa, U. T. korteris XXX. Käesolev rikkumine toimus ajal, mil kinnipeetava eelnev karistus oli asendatud ühiskondlikult kasuliku töö tundidega. Kinnipeetav pani rikkumise toime alkoholijoobes. Materjalidest nähtuvalt on ilmne, et G.H oli vabaduses tõsiseid probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Kohus peab oluliseks arvestada, et G.H ise enda ennetähtaegset vabastamist ei soovi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtunik, et käesoleval ajal kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on põhjendamatu. Juhindudes KarS § 75, § 76, KrMS § 426 ja § 432, kohtunik m ä ä r a s: Jätta G.H (IK XXX) vabastamata Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 10.12.2008.a. otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.