1-08-14625
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg, koht
10. september 2009.a.,Tallinn
Kohtukoosseis
Jüri Paap, Meelika Aava, Ivi Kesküla
Sekretär
Tatjana Derkatš
Apelleeritud kohtuotsus
Pärnu Maakohtu 20.03.2009.a. kohtuotsus Aleftina S.H ja Sergei Taljaronok süüdistuses
Apellandid
süüdistatav S.H ja tema kaitsja adv. Ants Nõmmik, süüdistatav Sergei Taljaronok ja tema kaitsja adv. Rünno Roosmaa
Prokurör Kaitsjad
Sirje Hunt adv. Ants Nõmmik, adv. Rünno Roosmaa
Pärnu Maakohtu 20.03.2009.a. kohtuotsus S.H ja Sergei Taljaronok süüdistuses jätta muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule
päeva
jooksul.
Selle
õiguse
kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.
Asjaolud ja menetluse käik Maakohtu apelleeritud otsusega
sünd. XXX, kodakondsuseta, varem karistatud kriminaalkorras üks kord, vahi all, tunnistati süüdi tapmises KarS § 113 järgi ja karistati 8 aastase vangistusega ning Sergei TALJARONOK, sünd.13.11.1965.a., Eesti kodanik, varem karistatud kriminaalkorras neli korda, vahi all, tunnistati süüdi ja karistati tapmises KarS § 113 järgi 7 aasta ja 8 kuulise vangistusega ja röövimises KarS § 200 lg 1 järgi 1 aastase vangistusega. Nende kuritegude eest mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus 7 aastat ja 8 kuud vangistust, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel varasema kohtuotsusega mõistetud kandmata karistusega, liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti vangistus tähtajaga 8 aastat. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi veel Robert Tsokalo, kuid tema osas kohtuotsust pole edasi kaevatud. Maakohus tegi kindlaks, et 16.05.2008.a. ajavahemikus kella 22.00-st kuni 24.00-ni alkoholijoobes S.H ja S.Taljaronok korteris xxxxx linnas Xxxx xxx xxx-x peksid rusikate ja jalgadega pea ja keha piirkonda süütevedeliku joomisest joobeseisundis olevat I. V. algselt voodis ja seejärel põrandal istuvas asendis. Seejärel tõmbas S.H kannatanu jalas olnud dressipüksid allapoole, paljastades kannatanu suguelundid ja astus jalas oleva botasega neile kogu oma keharaskusega, lõi teda jalaga kindlakstegemata arv kordi, kuid vähemalt kaks korda suguelundite piirkonda ja lõikas lauanoaga ühel korral kannatanu paljastatud peenist. Seejärel keeras S.Taljaronok kannatanu kõhuli ja S.H surus kannatanu pärakusse tsellofaani pakitud värske kurgi. Kui see murdus, võttis S.H murdunud kurgi pärakust välja ja surus sinna uue kurgi. Ühise peksmisega tekitasid S.H ja S.Taljaronok kannatanule sündmuskohal surma põhjustanud kehavigastused. Maakohtu otsuse kohaselt saabusid S.H ja S.Taljaronok sündmuskohale koos, samuti lahkusid koos peale peksmist. Kõnesolevas peksmises oli eriliselt jõhker ja innukas S.H, mõnevõrra väiksem oli selles S.Taljaronoki osa. Mõlema nimetatud süüdistatava ütlused käesolevaks ajaks surnud A. B. aadressil kannavad eesmärki kohut eksitada ja ise vabaneda vastutusest.
Lisaks sellele nõudis S.Taljaronok 27.06.2007.a. kella 13.00-14.00 vahelisel ajal XXXXXX XXXXXXXXX XXX asuva „R.“ taarapunkti taga L. K. sularaha. Seda saamata lõi kannatanule korduvalt näo piirkonda ja röövis kannatanu seljas oleva dressipluusi taskus olnud rahakotist 60 krooni.
Apellatsioonid ja taotluste sisu S.H kinnitab apellatsioonis, et tal ei olnud mingit kavatsust I. V. tappa, ta pani toime kuriteo, mida saab kvalifitseerida üksnes ettevaatamatu tapmisena. Ta tõesti peksis kannatanut, kuid tema löögid ei saanud põhjustada surmavaid tervisekahjustusi. Kaebaja rõhutab, et kolmas käesolevas kriminaalasjas süüdi tunnistatud isik- R.Tsokalo- viibis vabaduses, suhtles tunnistaja L. K. ja kannatanutega, nad ühiselt mõtlesid välja kohtule esitatava versiooni apellandi vastu. Kaebaja kinnitab, et ta on loomult hea, ka tapetu I. V. oli tal hea sõprussuhe. Kaebaja peab hoolitsema oma vanaema eest, kes on teda kasvatanud. Apellant taotleb neisse asjaoludesse suhtuda tähelepanelikult. Ringkonnakohtu istungil apellant täpsustas oma taotlust ja palub tema kuritegu kvalifitseerida surma põhjustamisena ettevaatamatusest KarS § 117 järgi. Adv. A.Nõmmik taotleb kõrvaldamata kahtluste olemasolu motiivil kohtuotsuse tühistamist ja S.H õigeksmõistmist. Käesoleva kriminaalasja uurimise käigus pole tõendatud S.H käitumises tapmise subjektiivne külg- tahtlus, st kas tavalise mõistliku inimese elukogemuse tasemel pidas S.H võimalikuks kannatanu surma saabumist. Seda tuvastamata pole tapmise süüteokoosseis täidetud ja süüdistatava vastutus lõpuleviidud tahtliku süüteo eest on välistatud. Samal põhjusel viidi kohtulik uurimine läbi äärmiselt ühekülgselt ja puudulikult ning rikuti selliselt oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Ringkonnakohtu istungil apellant esitas alternatiivtaotluse kvalifitseerida S.H käitumine KarS § 117 lg 1 järgi. S.Taljaronoki arvates tulnuks kaassüüdistatava R.Tsokalo ja tunnistaja J. M. poolt antud ütlustesse suhtuda kriitiliselt, sest süüdistuses nimetatud sündmuste toimumise ajal olid nad süütevedeliku tarvitamise tõttu joobes ja ei suutnud juhtunut adekvaatselt tajuda. R.Tsokalo viibis vabaduses ja leppis nimetatud tunnistajaga kokku uurimisele antavates ütlustes.
Süüdistus ei võtnud arvesse peksmise motiivi: I. V. käitumine (väidetavalt vägistamine) tollel ajal tema elukaaslaseks olnud S.H suhtes. Kaebaja arvates saabus I. V. surm põhjusel, et tal oli eelnevalt tekitatud peatrauma. Ilma selleta poleks sellisest peksmisest surm saabunud. Kaebajal puudub igasugune puutumus inkrimineeritud röövimisega: sellel ajal oli tal piisavalt raha, ta ei saanud vestelda kannatanuga keeles, mida ta ei valda. Ringkonnakohtu istungil apellant täpsustas oma taotlust ja palub tema kuritegu I. V. suhtes kvalifitseerida KarS § 117 järgi ja inkrimineeritud röövimises ta õigeks mõista. Adv. R.Roosmaa rõhutab, et 16.05.2008.a. lõid I. V. lisaks S.Taljaronokile veel kaassüüdistatavad S.H ja R.Tsokalo ning 11.08.2008.a. surnud A. B.. Pole võimalik kindlaks teha- kes neist tekitas surma põhjustanud tervisekahjustused. Iga elutähtsatesse organitesse löömine ei pea alati olema kantud soovist kannatanut tappa. Apelleeritud kohtuotsuses puuduvad põhjendused S.Taljaronoki tahtlusest I. V. tappa, KrMS § 339 lg 1 p 7 kohaselt põhjenduste puudumine kohtuotsuses on aga kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Neil asjaoludel palub kaitsja S.Taljaronoki käitumine I. V. surma põhjustamisel kvalifitseerida KarS § 117 lg 1 (surma põhjustamine ettevaatamatusest) järgi. Inkrimineeritud röövimises palub kaitsja mõista S.Taljaronok õigeks: kannatanu L. K. isikukirjeldus teda röövinud isiku kohta- 25 aastane isik eesti keeles kõnelnud mees- välistab võimaluse, et tema on kurjategija (süüdistatav eesti keelt ei valda ja on 40-aastane). Lisaks sellele kinnitas kannatanu järgneval päeval toimunud ülekuulamisel, et ta oli purjus ning sündmuste üksikasju ei mäleta. Kriminaalasjast ei nähtu, millega seoses sattusid toimikusse fotod näovigastustega kannatanust L. K.st. Tapetu I. V. ema oma kirjalikus pöördumises palub kohtuotsust mitte muuta. Ta teab S.H kui vabaduses amoraalselt elanud isikut, kes tegelikkuses ei hooli oma vanaemast, käitus üleolevalt ka kohtuistungil, kes kunagi midagi ei kahetse ja vaevalt et parandab ennast.
Ringkonnakohtu seisukoht
Jüri Paap
Meelika Aava
Ivi Kesküla
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.