Kohtulahend

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon V.R-i süüdistatakse selles, et tema 11.04.2009. a kella 01.40 paiku viibides Tartus Narva mnt 25 maja juures asuvas parklas, lõi T.H. ühe korra rusikaga näo piirkonda, millega põhjustas T. H füüsilist valu ja tervisekahjutuse. Sellega pani V.R toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise. Kokkulepe

KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale V.R-ile karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada V.R-ile mõistetud 8 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 480 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 1 aasta ja 6 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. V.R tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. T.H. on esitanud tsiviilhagi s 50 krooni, mis on tema poolt traumapunktis tasutud visiiditasu. V.R on nõustunud tekitatud kahju suurusega, tsiviilhagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. V.R-i poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni) ja määratud kaitsjale makstud tasu: kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris 991.20 krooni ja kohtumenetluses 120 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. V.R on töötu, kelle ainsaks sissetulekuks on juhutöödest saadav tasu. Seega käib kõigi menetluskulude hüvitamine talle üle jõu, mistõttu kohus peab põhjendatuks jätta õigusabikulud riigi kanda.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.