1-09-9509/5 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tartu Maakohtu 04.02.2009. a otsus, millega B.H karistati KarS § 199 lg 2 p 7,8 ja § 257 järgi 10 kuu vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga, jätta iseseisvaks täitmiseks. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista B.H-lt 40 937 (nelikümmend tuhat üheksasada kolmkümmend seitse) krooni A.K. kasuks. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista B.H-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kaitsjale makstud tasu 1111.20 (üks tuhat ükssada üksteist krooni 20 senti) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon B.H süüdistatakse selles, et tema 06.09.2008. a ajavahemikul kell 01.00 – 02.00 Tartumaal Puhja vallas Puhja alevikus Viljandi teel asuva Piilu baari juures, olles alkoholijoobes, rikkus rahu ja avalikku korda sellega, et avalikus kohas ja kolmandate isikute juuresolekul tungis kallale A.K., lüües kannatanule ühel korral rusikaga näopiirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus maha ning seejärel lõi B.H maaslamavale A.K. korduvalt jalaga näo- ja peapiirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Seega pani B.H toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga. Kokkulepe KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus B.H-le karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada B.H-le mõistetud 6 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 360 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 1 aasta ja 6 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. B.H tuleb süüdi tunnistada KarS § 263 p 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagi on esitanud kannatanu A.K. summas 40 937 krooni. B.H on nõustunud tekitatud kahju suurusega, tsiviilhagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. B.H poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 2 tähenduses ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud, tõendatud kannatanu poolt esitatud ravikalkulatsiooni ja kuludokumentidega ning kuulub rahuldamisele.