Ärakiri 1-09-12980
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. september 2009. a Haapsalu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-09-12980 (09257000176)
Kohtukoosseis
Kohtunik Piia Jaaksoo
Kohtuistungi sekretär
Gerda Raidla
Tõlk
Galina Kozelkova
Kriminaalasi
I.L süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Ülle Tamm
Süüdistatav
I.L – isikukood xxx, elukoht *, *, *haridus, emakeel * keel, *, karistusregistri andmetel kriminaalja väärteomenetluse korras karistamata. Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.
Kaitsja
Vandeadvokaat Toomas Bekker
Ärakiri 1-09-12980
Ärakiri 1-09-12980 - peale selle süüdistatakse I.L-i selles, et tema, viibides ajavahemikus 09.11.200810.11.2008 a * asuvas korteris, tungis kallale * L K, kellele lõi korduvalt jalgade ja kätega kehasse ning vastu pead, põhjustades oma tegevusega kannatanu L K füüsilist valu. - peale selle süüdistatakse I.L-i selles, et tema, viibides 17.06.2009 a hommikul kella 08.00 paiku * asuvas korteris, tungis isiklike suhete pinnalt alguse saanud tüli käigus kallale * L K, kellele lõi rusikas käega vastu vasakut ja paremat õlga ja selja piirkonda ning lahtise käega neljal korral vastu pead, põhjustades oma tegevusega kannatanu L K füüsilist valu ja mitteeluohtliku lühemaajalise tervisekahjustuse, s.o. *. Eeltoodu alusel süüdistatakse I.L-i selles, et tema, kahjustades löömise tagajärjel teise inimese tervist, pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus I.L-ile nõutud karistus: KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus kuus kuud vangistust. KarS § 74, 75 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest 18 kuulise katseajaga. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. KrMS § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab I.L süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi puudub. Eesti Haigekassa on kannatanule tekitatud tervisekahjustuse tõttu tasunud raviteenuste eest SA-le Läänemaa Haigla 184 krooni /tl 11/. Asitõendid puuduvad. Tõkend – I.L suhtes on 06.07.2009 kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 18/, mis tuleb tühistada. Menetluskulud Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb I.L-ilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 6525 krooni (1,5 x 4350). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - riigi õigusabi tasu advokaadile T. Bekker I.L kaitsmise eest kohtueelses kokkuleppemenetluses summas 1989,60 krooni (sealhulgas kahe menetlustoimingu eest) /tl 84-85/ ja kohtuistungi tasu summas 1284 krooni , kokku 3273 krooni 60 senti. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna justiitsministri 25.01.2005 määrusega nr 2 vastuvõetud „Riigi õigusabi osutamise eest masktava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ § 7 lg 3-3 sätestab, et menetlustoimingud kokkuleppemenetluses loetakse üheks menetlustoiminguks, siis prokuratuuri poolt kaitsjale välja mõistetud teise menetlustoimingu tasu jätab kohus riigi kanda. Samuti jätab kohus riigi kanda kaitsjale makstud kahe korra sõidukulu ja tasu õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest, kuna kaitsja on määratud riigi poolt ja eelnimetatud kulud on tekkinud sellest ,et kaitsja on väljastpoolt menetlustoimingute piirkonda – süüdistatav ei ole neid kulusid põhjustanud. Seega kaitsjale makstud tasudest kuulub I.L poolt hüvitamisele 540 krooni ja riigi kanda tuleb jätta 2733 krooni 60 senti.
Ärakiri 1-09-12980 Vastavalt KrMS § 173 lg 1 p 3 on kriminaalmenetluse kulud ka lisakulud, milleks KrMS § 177 p 3 alusel on tõlgile makstav tasu. Käesolevas kriminaalasjas on tõlgile makstud tasu 108 krooni /tl 6970/. Vastavalt KrMS § 173 lg 4 jäävad lisakulud selle isiku kanda, kellele need on tekkinud, seega tuleb tõlgi tasu jätta riigi kanda. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik
Ärakiri õige
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.