lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-12605/2

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 08.09.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-09-12605/2
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kiirmenetlus kokkuleppemenetluse sätete järgi
Kuulutamise aeg
08.09.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
614
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-12605/1Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja14.08.2009

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-09-12605

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav

Tallinna Ringkonnakohus 8. september 2009 a. Tallinn, kirjalik menetlus 1-09-12605 Meelika Aava S.E süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi kokkuleppemenetluses Harju Maakohtu 14. augusti 2009 a. otsus Süüdistatav S.E S.E

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava S.E apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 14. augusti 2009.a otsusega mõisteti S.E kokkuleppemenetluse korras süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi ja karistati 3 kuu vangistusega. Karistusaja alguseks loeti 12. august 2009.a S.E-lt mõisteti välja tsiviilhagi katteks kannatanu P. K. AS kasuks 1195 krooni.
2.S.E mõisteti süüdi selles, et ta varem vargusi toime pannud isikuna, 12. augustil 2009.a Tallinnas XXXXX XXX X asuvast kauplusest D. D. varastas koos kindlaks tegemata isikuga meeste kampsuni 1195 krooni väärtuses.
3.Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav S.E kohtuotsuse tühistamist temalt tsiviilhagi väljamõistmise osas, sest varastatud kapmsun jäi naisterahva kätte, kellel ta aitas oma kohalviibimisega vargust toime panna. Kokkuleppe sõlmimisel viis teda prokuröri jutt segadusse. Lisaks sellele oli ta kokkuleppe sõlmimise ajal narkojoobes.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4.Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 4 saab süüdistatav, kes ei ole kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses avaldanud mittenõustumist kokkuleppega, vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apellatsiooni korras üksnes viitega Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao mingi sätte rikkumisele. S.E

apellatsioonis selliste sätete rikkumisele ei viidata. Kriminaaltoimiku lehekülgedelt 5152 nähtub, prokurör Ž. Morozova, süüdistatav S.E ja tema kaitsja advokaat U. Truija on 14. augustil 2009.a sõlminud kokkuleppe, milles on ära märgitud S.E poolt toime pandud kuriteo asjaolud ja süüdistuse sisu ning talle mõistetava karistuse liik ja määr, aga samuti kuriteoga tekitatud kahju liik ja määr. Samal päeval toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et S.E on kohtuistungil avaldanud, et süüdistus on talle arusaadav, kokkuleppe sõlmis ta vabatahtlikult ning ta jääb endiselt kokkuleppe juurde. Asjaolu, et süüdistatav S.E on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul kuidagi võimalik lugeda Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao rikkumiseks. Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 26. septembri 2005.a otsuses nr 3-1-1-79-05 (RT III, 31, 309).

5.Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et S.E peeti kahtlustatavana kinni 12. augustil 2009.a. Pärast kinnipidamist teda kainenemisele paigutatud ei ole. 13. augustil 2009.a on ta kaitsja juuresolekul kahtlustatavana üle kuulatud. Kokkuleppe sõlmimine ja kohtuistung toimusid 14. augustil 2009.a so kaks päeva pärast kinnipidamist. Kokkulepet sõlmides S.E narkojoobes olla ei saanud, sest vastasel juhul oleks prokurör ja kaitsja seda märganud ja kokkulepe oleks jäänud sõlmimata. Samuti ei saanud ta olla narkojoobes samal päeval toimunud kohtuistungil, sest kohus ei oleks kinnitanud kokkulepet, mille üheks osapooleks on narkojoobes süüdistatav.
6.Kriminaalmenetluse seadustiku § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 1-se lause, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27. aprilli 2006.a määruses nr 3-1-1-38-06 süüdistusasjas (RT III 2006, 17, 160).
7.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 1-se lause, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 on kohtunik seisukohal, et süüdistatava S.E apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada.

Meelika Aava kohtunik

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.