Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Määruse tegemise aeg ja koht
3. september 2009. a, Tartus
Kriminaalasja number
1-07-2151
Kohtukoosseis
Kohtunik Rutt Teeveer
Kohtuistungi sekretär
Helju Rebane
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri abi Ruti Kilg
Kriminaalasi
Süüdimõistetu K.V tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
K.V isikukood: xxx viibimiskoht: Tartu Vangla sooviks asuda elama xxx
Kaitsja
Marian Priks
Tõlk
Natalia Tselikova
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, kohtunik määras: Jätta K.V Harju Maakohtu 18.05.2007. aasta otsusega mõistetud liitkaristuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise kohaldamisega vabastamata.
valve
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu 18.05.2007. a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-2151 tunnistati K.V süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 263 p 1,4, KarS § 201 lg 2 p 1, KarS § 209 lg 2 p 1 ja KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks, raskeima karistuse suurendamise teel, 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 18.02.2004.a. Tallinna Linnakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (so. 3 aastat ja 21 päeva) ning lõplikuks karistuseks loeti 4 aastat 4 kuud ja 21 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 18.05.2007.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 18.05.2007. a ja lõppeb 08.10.2011. a. K.V on varem kriminaalkorras karistatud:
asub pärast vabanemist elama aadressil xxx. Kriminaalhooldaja on kontrollinud võimalust elektroonilise valve paigutamiseks antud majas ja selgus, et antud eluase vastab tehnilistele nõudmistele elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetava emale, Ž. M., kes on ka korteri omanik, on selgitatud elektroonilise valve põhimõtteid ning ta on 29.06.2009. a andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Lisaks on elektroonilise valve nõuetega tutvunud ja 29.06.2009. a oma nõusoleku andnud ka kinnipeetava isa K.V. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangistuse kandmise ajal on K.V karistatud distsiplinaarkorras kolmel korral, viimati 21.01.2009. a noomitusega allumatuse eest. K.V on kriminaalkorras varem karistatud kahel korral. Talle on kahel korral määratud katseaeg, teisel katseajal ei järginud ta kontrollnõudeid ja pani toime uue kuriteo. K.V kannab karistust vanglas teist korda, mis näitab, et vabadusekaotus ei ole K.V-le preventiivset mõju avaldanud. Seega risk, et K.V võib vabaduses jälle kuriteo toime panna, on endiselt suur. Ehkki K.V on olemas kehtivad dokumendid, kindel elukoht, vanemate toetus ja ta on läbinud sotsiaalprogramme kinnipidamise ajal, on tema iseloomustusest nähtuvalt riskifaktoriks uue kuriteo toimepanemisel korduv kriminaalkorras karistatus, varasem narkootikumide tarvitamine, käitumiskontrolli rikkumine kriminaalhoolduse ajal ja distsiplinaarkaristused kinnipidamise ajal. K.V vabanemisel oleks ohustatud ühiskond tervikuna. Oht seisneb materiaalse ja füüsilise kahju tekitamises. Oht on kõige suurem siis, kui K.V on tarvitanud alkoholi või on narkojoobes. K.V on talle mõistetud karistusest hetkel ära kandnud pisut üle poole. Kohtu arvates oleks K.V vangistusest ennetähtaegselt vabastamine käesoleval hetkel ilmses vastuolus ühiskondliku õigustundega. Kohus on veendumusel, et K.V-le on mõistetud põhjendatud ja õiglane karistus. Seega on igati põhjendatud ka mõistetud karistusest valdava osa reaalne ärakandmine, eriti isiku poolt, keda on ka varem karistatud reaalse vangistusega. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et K.V ei saa elektroonilise valve all tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.
Rutt Teeveer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.