lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-13585/3

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 03.09.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
1-09-13585/3
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
03.09.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1658
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-13585/12Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja23.11.20101-09-13585/19Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja26.08.2011

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. september 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus

nr 1-09-13585 (kohtueelses menetluses nr 09260103021) riik versus B.I ja Rainis Parm kohtuistung kokkuleppemenetluses

Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör

kohtunik Helle Tamm Merli Loorberg Marja-Liina Talimaa

Süüdistatav

B.I (isikukood xxx; elukoht xxxxxxx xxx xxx-xx, ilma kindla töökohata; vahi all alates 15.07.2009.a; omab kriminaalkaristatust) KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi advokaat Anu Rannaveski

Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja

Rainis Parm (isikukood 39012266038; elukoht xxxxx xx, xxxxxxxx; ilma kindla töökohata; vahi all alates 13.07.2009.a; omab kriminaalkaristatust) KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi advokaat Endel Tomson

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1.Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada B.I süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega B.I-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 26.03.2009.a. otsusega B.I-le mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 11 kuud ja 24 päeva võrra ning mõista B.I-le liitkaristus vangistusena 2 aastat 1 kuu ja 24 päeva ja vangistuse alguseks lugeda 15.07.2009.a.; tõkend vahistamine jätta B.I kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata. 1.2 tunnistada Rainis Parm süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 kuu; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega Rainis Parmule mõistetud karistust Tartu Maakohtu 01.04.2008.a. otsusega Rainis Parmule mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 kuu võrra ning mõista Rainis Parmule liitkaristus vangistusena 5 kuud ja vangistuse alguseks lugeda 13.07.2009.a.; tõkend vahistamine jätta Rainis Parmul kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata. Muud otsustused
2.Kahju ja kriminaalmenetluse kulude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada täielikult G.A. tsiviilhagi ning välja mõista B.I-lt 700 krooni G.A. kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 B.I-lt sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 960 krooni riigi kasuks; 2.2.2 Rainis Parmult sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 1380 krooni riigi kasuks; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Anu Rannaveskile 120 krooni ja Endel Tomsonile 120 krooni. Selgitused kohtuotsusele
3.Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu tasumine asjas nr 1-0913585 “); 3.3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.Süüdistus
1.1.Süüdistusest nähtuvalt on B.I toime pannud kuriteona võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud varem varguse toimepannud isiku poolt, grupis ja sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi, mis seisnes selles, et tema, olles varem toime pannud vargusi, varastas 12.juulil 2009.a. ajavahemikul kella 16:00-18:00-ni Viljandis Riia mnt xxx trepikojast G.A.le kuuluva jalgratta väärtusega 2700 krooni. Veel süüdistatakse teda selles, et tema olles varem toime pannud vargusi, grupis koos Rainis Parmuga tungis Viljandi linnas Kesk-Kaare xx asuvasse garaaži ja aiamajja, kust varastas E. K.le kuuluvad krossimootorratta väärtusega 10 000 krooni, mopeedi Mini väärtusega 8000 krooni, kõlarid väärtusega 400 krooni ja MP-3 mängija väärtusega 100 krooni. 1.2 Süüdistusest nähtuvalt on Rainis Parm toime pannud kuriteona võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud varem varguse toimepannud isiku poolt, grupis ja sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi, mis seisnes selles, et tema, olles varem toime pannud vargusi, grupis koos B.I-ga tungis Viljandi linnas KeskKaare xx asuvasse garaaži ja aiamajja, kust varastas E.K.le kuuluvad krossimootorratta väärtusega 10 000 krooni, mopeedi Mini väärtusega 8000 krooni, kõlarid väärtusega 400 krooni ja MP-3 mängija väärtusega 100 krooni.
2.Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks:

1) B.I KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 kuud; KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus vangistusena 2 aastat 1 kuu ja 24 päeva ja vangistuse alguseks lugeda 15.07.2009.a. 2) Rainis Parm KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 kuu; KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus vangistusena 5 kuud ja vangistuse alguseks lugeda 13.07.2009.

3.Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses
3.1.Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele.
3.2.Põhjendused karistuste mõistmisel KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele.
3.3.Põhjendused tekitatud kahju hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. G.A. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 700 krooni. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista B.I-lt 700 krooni G.A. kasuks.
4.Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6525 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdistatava B.I kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava B.I

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 120 krooni. Süüdistatava Rainis Parmu kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 420 krooni ja 840 krooni. Süüdistatava Rainis Parmu kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 120 krooni. Kaitsjate kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. 1) B.I-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 960 (840 + 120) krooni riigi kasuks; 2) Rainis Parmult välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 1380 (420+840 + 120) krooni riigi kasuks; Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks.

5.Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus B.I on kahtlustatavana kinni peetud 15.07.2009 ja tõkendina vahistamine on talle kohaldatud 1707.2009. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Vangistuse alguseks lugeda 15.07.2009.a. Rainis Parm on kahtlustatavana kinni peetud 13.07.2009 ja tõkendina vahistamine on talle kohaldatud 14.07.2009. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev Vangistuse alguseks lugeda 13.07.2009.a. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Helle Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.