Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1-09-13502
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
02. september 2009.a., Kuressaares
Kriminaalasja number
1-09- 13502 (09250100922)
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristel Pedassaar
Kohtuistungi sekretär
Elle Kuusksalu
Tõlk
-
Kriminaalasi
O.J süüdistuses kuritegudes karS §-de 4242 ja 329 järgi avalikul kohtuistungil kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi
Prokurör
Svetlana Maripuu
Süüdistatav
O.J, ik. XXX, varem kriminaalkorras karistatud viiel korral:
riigituludesse, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1aastaks;
Kaitsja
vandeadvokaat
Vahur Tänav
Süüdi tunnistada O.J kuritegudes KarS §-de 424 ja 329 järgi ning mõista karistuseks vangistus kaheksa (8) kuud. KarS §-de 74 lg5 ja 65 lg2 alusel pöörata O.J suhtes täitmisele temale Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 07. oktoobri 2008.a. kohtuotsusega nr 1-07-11883 KarS § 424 järgi mõistetud karistus vangistus üks (1) aasta ja suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 (ühe) aasta võrra, mõista liitkaristus vangistus üks (1) aasta kaheksa (8) kuud. Kohaldada O.J suhtes KarS § 69 sätteid ja asendada O.J-ile mõistetud ning tema poolt ärakandmisele kuuluv karistus üks (1) aasta kaheksa (8) kuud vangistust süüdistatava nõusolekul üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, ühele (1) aastale ja kaheksale (8) vangistuskuule vastab: üks (1) aasta=365 päeva+8kuudx30=240 päeva = 605 päeva x2= 1210 tundi üldkasulikku tööd. 1210 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrab kohus O.J’ le kaks (2) aastat. Üldkasuliku töö tegemisel on O.J kohustatud järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel
pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lg 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. Kohtuotsus üldkasuliku töö ja kontrollnõuete täitmise kontrolli osas saata täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talitusele. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 50 lg1 alusel võtta O.J’ lt ära lisakaristusena mootorsõidukijuhtimise õigus üheks (1) aastaks kuueks (6) kuuks. O.J suhtes kohaldatud tõkend jõustumisel tühistada.
elukohast lahkumise
keeld kohtuotsuse
Välja mõista O.J’ ilt riigituludesse menetluskulu - sundraha 3262 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Sundraha tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 AS SEB Pangas, viide 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-09-13502, isik kelle eest tasutakse – O.J, nõude liik – sundraha. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui sundraha pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki sätete kohaselt. Asjaolud ja menetluse käik O.J süüdistatakse selles, et tema juhtis 01.09.2009 kell 22.00 ajal KuressaareKihelkonna- Veere mnt mootorsõidukit Mitsubishi reg nr XXXXXX joobeseisundis alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 1,02 mg/l, laiendmääramatus +- 0,10 mg/l, lõplik tulemus 0,92 mg/l Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani O.J toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Samuti selles, et O.J isikuna, kellele on Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 07.10.2008.a. kohtuotsusega nr 1-06-15283 lisakaristusena kohaldatud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine üheks aastaks, juhtis 01.09.2009 kell 22.00 ajal KuressaareKihelkonna- Veere mnt mootorsõidukit Mitsubishi reg nr XXXXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Oma sellise tegevusega, mis seisnes kohtuotsusega täitmisele pööratud süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumises, pani O.J toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör andes kohtule kriminaalasja materjalid esitas kohtuistungil suulise taotluse asja arutamiseks kiirmenetluses kokkuleppemenetluse, so. KrMS § 239-250 sätteid järgides. Kohus kontrollis kohtualluvust ja leidis, et asi allub asja arutavale kohtule ja asja on võimalik lahendada kokkuleppemenetluses. Prokuröriga toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav O.J ja tema kaitsja vandeadvokaat Vahur Tänav nõustusid O.J-ile esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus O.J-ile nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 424 ja § 329 ettenähtud kuriteo eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus 8 (kaheksa) kuud. KarS 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel pöörata O.J suhtes täitmisele temale Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 07.oktoobri 2008. a kohtuotsusega nr 1-08-11883 KarS § 424 alusel mõistetud karistus vangistus 1 (üks) aasta ja suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust 8 (kaheksa) kuud vangistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 (ühe) aasta võrra, mõista liitkaristus vangistus 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud. KarS § 69 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 1 (ühele) aastale 8 (kaheksale) kuule vangistusele vastab 1210 (üks tuhat kakssada kümme) tundi üldkasulikku tööd. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 1 aastale 8 (kaheksale) kuule vastab: 1 aasta = 365 päeva + 8 kuud x 30= 240 p = 605 päeva x 2 = 1210 tundi üldkasulikku tööd. 1210 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS sätestab: (6) Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. (7) Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule.
KarS § 50 lg 1 kohaselt võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks (1) aastaks 6 (kuueks) kuuks. O.J selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ning ta nõustub sõlmitud kokkuleppega. O.J kinnitas, et on nõus temale esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga, kokkulepitud karistusega. O.J on andnud kirjaliku nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult. Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav O.J, prokurör ja kaitsjad kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Kohus leiab, et O.J tuleb süüdi tunnistada temale süüks arvatud kuritegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kokkulepitud karistus vastab KarS §-is 56 sätestatule. KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. KrMS § 2565 lg2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus peab põhjendatuks sundraha vähendamise poole võrra, ehk 3263.00 kroonini. Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele O.J-ilt riigituludesse. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318. Kristel Pedassaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.