Kriminaalasi nr 1-07-10090
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
28.august 2009.a Tartu, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-07-10090
Kohtunik
Heli Sillaots
Kohtuistungi sekretär
Sirle Luist
02.06.2009.a kohtusse saabunud Tartu Vangla 01.06.2009.a kiri
kohtule ühes kinnipeetava iskliku toimikuga menetlusmaterjali edastamise kohta süüdimõistetu R.N-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks
Prokurör
Jüri Vissak
Süüdimõistetu
R.N asukoht Tartu Vanglas, kannab karistust isikukood xxx kriminaalkorras karistatud 7-l korral
Kaitsja määratud korras
Valli Murde
KarS § 76 lg 3 alusel mitte vabastada R.N talle 15.01.2008.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8, KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi KarS § 64 ja KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuseks mõistetud 2 aasta vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 300 krooni advokaat Valli Murde süüdimõistetu R.N-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. KrMS § 432 lg 3, § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista R.N-ilt riigituludesse menetluskuluna 300 krooni määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „R.N, 1-07-10090, menetluskulu“, või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „R.N, 1-07-10090, menetluskulu“.
Kui menetluskulu ei ole tasutud määruse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse määrust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka määruse täitmisega kaasnevad kulud. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, prokurörile, Raamatupidamiskeskusele ning allkirja vastu R.N-ile.
kaitsjale,
Kohtute
KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
R.N on kriminaalkorras karistatud 7-l korral. Viimati karistati R.N 15.01.2008.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8, KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi KarS § 64 ja KarS § 65 lg 1 alusel 2 aasta vangistusega, karistuse kandmise alguseks 13.12.2007.a. R.N on talle mõistetud karistusest ära kandnud KarS § 76 lg 1 p-s 2 märgitud aja – vähemalt poole mõistetud karistusajast. 06.01.2009.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja määrusega (kohtunik Kaie Uusen) jäeti R.N vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 06.01.2009.a määrus jõustus 19.01.2009.a. 01.06.2009.a Tartu Vangla kaaskirjaga saabusid 02.06.2009.a kohtusse uuesti materjalid ja kinnipeetava isiklik toimik selleks, et kohus otsustaks, kas on põhjendatud süüdimõistetu R.N vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastada. Vanglast materjalide uuesti kohtusse saabumise ajal kehtinud vangistusseaduse § 76 lg 3 alusel võis kohus uuesti asja menetleda 06.01.2009.a määruse jõustumisest 6 kuu möödumisel, s.o kõige varasemalt 19.07.2009.a. 19.07.2009.a viibis kohtunik puhkusel. Kohtunik Heli Sillaots viibis puhkusel 06.07.2009 – 24.08.2009.a. Enne puhkusele minekut määras kohtunik Heli Sillaots 03.06.2009.a määrusega R.N-i vangistusest ennetähtaegselt vabastamise küsimust menetleda 28.08.2009.a kohtuistungil, algusega kell 10.00. Kohtuniku puhkusel viibimise ajal vangistusseadust muudeti. 24.07.2009.a jõustunud vangistusseaduse § 76 lg 3 alusel võiks kohus asja uuesti menetleda 06.01.2009.a määruse jõustumisest 1 aasta möödumisel, s.o kõige varasemalt 19.01.2010.a. Selleks ajaks aga oleks R.N juba kogukaristus kantud. R.N saab 2 aastat vangistust kantud 12.12.2009.a ja siis peaks R.N karistuse kandmiselt tähtaegselt vabanema. Puhkuselt tööle naasmisel, s.o 25.08.2009.a tööle tulles, pidas kohtunik kujunenud olukorras põhjendatuks jätta 28.08.2009.a kella 10.00-ks määratud kohtuistung tühistamata ja asja 28.08.2009.a kohtuistungil menetleda, kuna materjalid saabusid
vanglast kohtusse olulisel määral enne vangistusseaduse uue redaktsiooni jõustumist, s.o enne 24.07.2009.a, ja kohtuistungi aeg oli ka määratud enne 24.07.2009.a ning süüdimõistetul oli õiguspärane ootus eeldada, et tema vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise küsimust menetletakse kohtu 03.06.2009.a määruses määratud ajal – s.o 28.08.2009.a kohtuistungil. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et ajal, mil kohus kohtuistungit määras, s.o 03.06.2009.a, ei olnud veel 24.07.2009.a jõustunud uue vangistusseaduse redaktsiooni muudatusi avaldatud ja kohtule ei olnud nende muudatuste sisu teada. KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja R.N-i karistusregistri teatisega ning kuulanud 28.08.2009.a kohtuistungil ära R.N-i ja tema kaitsja ning prokuröri, on seisukohal, et R.N ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. R.N on vangistuses viibimise ajal jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist. R.N on hetkel 4 kehtivat distsiplinaarkaristust (vangistusseaduse § 65 lg 5 tähenduses). Distsiplinaarkorras karistati R.N 25.03.2008.a, 08.04.2008.a, 26.02.2009.a, 23.03.2009.a. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada isikut, keda on kokku 7-l korral kriminaalkorras karistatud ning kes on ka varasemalt vangistuses karistusi kandnud ning keda on ka varasemalt tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastatud, kuid kes pole suutnud ühtegi katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata, ja kes vangistuses viibides on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist ning kes on karistuste kandmise vahelisi vabaduses viibitud perioode kasutanud uute kuritegude toimepanemiseks. Kuna kinnipeetav on vangistuses viibimise ajal jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist – tal on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust, siis pole kohtul käesoleva ajahetke seisuga alust arvata, et kinnipeetav R.N oleks käesolevast vangistusest teinud enda jaoks järeldust, elada edasiselt, sealhulgas ka vabaduses viibides, seaduskuulekalt. Asjaolud, et R.N on vangistuses viibides osalenud mitmetes talle vajalikes programmides ja kursustel ning infopäevadel, on positiivsed ning tulevad talle endale kasuks, kuid ainuüksi nimetatud asjaolud ei ole piisavad selleks, et R.N vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Heli Sillaots
kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.