Kohtulahend

1-09-10220 Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034800017 SEB Pank, nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „D.P, 1-09-10220 menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. Maakohus tuvastas D.P-le on esitatud süüdistus selles, et 20.03.2009 ajavahemikul kell 21.00 kuni kella 22.00, tema, viibides korteris aadressil XXX, alkoholi ühise tarvitamise käigus tekkinud tüli käigus lõi kannatanu V K noaga kaela, mille tulemusena kannatanule oli põhjustatud füüsiline valu ja tekitatud lõikehaav kaela piirkonnas. Oma tahtlike tegudega pani D.P toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, s.t KarS § 121 ettenähtud kuriteo. 02.07.2009.a koostatud süüdistusakti kohaselt taotles Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna prokuröri abi Deniss Minzatov kohtus kriminaalasja läbivaatamist käskmenetluse korras ning tegi ettepaneku tunnistada D.P süüdi KarS § 121 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 50 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 2500 (kaks tuhat viissada) krooni. Arvestades seda, et D.P on varem kriminaalkorras karistamata, ta on töövõimetu füüsilise puudega isik, on otstarbekas rakendada KarS § 73 ning täielikult mitte pöörata määratud rahalist karistust täitmisele, kui D.P ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Maakohus leiab Uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab kohus, et D.P süü KarS § 121 järgi on tõendatud kannatanu V K ütlustega, tunnistajate V K , L I ütlustega, kahtlustatava N I ütlusega, samuti kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega. Süüdistatava tegu kvalifitseeriti õigesti KarS § 121 järgi. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse süüteo iseloomu ja karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti prokuröri arvamust karistuse osas. Kohus leiab võimalikult kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning jätab osa sundrahast riigi kanda. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS §-dest 251 lg 1, 253 lg 1 ja 254. Galina Jasnjuk Kohtunik