lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-11959/3

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 10.08.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
1-09-11959/3
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Käskmenetlus
Kuulutamise aeg
10.08.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
761
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-11959/11Viru Maakohus Rakvere kohtumaja18.10.2012

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Ärakiri Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.08.2009.a. Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere

Kriminaalasja number

1-09-11959 (09240102065)

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kriminaalasi

S.V süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 -25 lg 2 järgi käskmenetluses

Süüdistatav

S.V, isikukood xxxx, elukoht xxxx, töökoht: xxxx, varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral – Harju Maakohtu Liivalaia tn kohtumaja 01.19.2001.a. otsusega mõisteti süüdi KarS § 424 järgi; väärteokorras karistatud 8-l korral tõkend elukohast lahkumise keeld - alates 21.05.2009.a

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada S.V KarS § 199 lg 2 p 9 -25 lg 2 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 38 (kolmkümmend kaheksa) miinimumpäevamäära, s.o. 1900 (üks tuhat üheksasada) krooni. Tõkend - elukohast lahkumise keeld S.V suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS`s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank märkides ära viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista S.V-lt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista S.V-lt menetluskuluna kaitsjatasu 350 (kolmsada viiskümmend) krooni riigituludesse v.-adv. Maimu Schmidt`i poolt osutatud õigusabi eest.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 AS’s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgituse. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud S.V on varem karistatud KarS § 218 lg 1 järgi Põhja PP poolt 01.04.2009.a. rahatrahviga 300 krooni ja 22.04.2009.a. rahatrahviga 180 krooni, trahvid on tasumata. 21.05.2009.a. kella 17:45 ajal läks S.V xxxx Säästumarketi kauplusesse ning pani ostukorvi leiva, saia ja vorsti. Pudeli Rahva Viina väärtusega 59 krooni pani ta jope põuetaskusse. Kassas maksis ta ära toiduaine eest, kuid viina eest jättis tasumata. Peale kassast möödumist peeti ta turvatöötaja poolt kinni. S.V tunnistas, et varastas pudeli viina ning tagastas selle kauplusele. Materiaalset kahju ei tekitatud. II Süüdistuse sisu S.V süüdistatakse selles, et tema, olles 01.04.2009.a. ja 22.04.2009.a. karistatud Põhja Politseiprefektuuri poolt KarS 218 lg 1 alusel rahatrahviga 300 krooni ja 180 krooni, püüdis 21.05.2009.a. kella 17:45 ajal xxxx Säästumarketi kauplusest varastada pudeli Rahva Viina väärtusega 59 krooni, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas ta kinni. Seega S.V, varavastaseid süütegusid süstemaatiliselt toimepaneva isikuna, vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III Prokuröri ettepanek Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Ain Tali taotleb Valeri S.V süüditunnistamist käskmenetluses ning tema karistamist KarS § 199 lg 2 p 9 -25 lg 2 järgi rahalise karistusega 38 miinimumpäevamäära, s.o. 1900 krooni. IV Kohtu põhjendused Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuste tõendatuse ning karistuste määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus S.V käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 199 lg 2 p 9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava Valeri

S.V käitumises KarS § 57 sätestatud karistust kergendavaid ja KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava S.V puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 350 krooni. KrMS § 180 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Tiit Kullerkupp Merle Kaegas

Kohtuotsus jõustus 14.novembril 2009.a Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.