1-07-9924/5 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

13.jaanuari 2009. a Tartu Maakohtu määrusega nr 1-08-16139 jäeti Aleksandr Hrol tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kriminaalhooldaja ei poolda Aleksandr Hroli tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, kuna isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta on tarvitanud alkoholi- ja narkootikume, võimalikul tingimisi ennetähtaegse vabanemisel puudub materiaalne kindlustatus. Kohtumenetluse poolte seisukohad Aleksandr Hrol selgitas, et tal on olemas oma korter, kuhu asuks koos elukaaslasega elama. Kuu aja jooksul leiab ta endale töökoha. Narkootilisi aineid ei ole takunagi tarvitanud ja alkoholiga pole probleeme juba 15 aastat. Kaitsja toetab Aleksandr Hroli ennetähtaegset karistuse kandmiselt vabastamist, kuna selleks on kõik alused olemas. Aleksandr Hrol on motiveeritud kriminaalhoolduse nõudeid täitma. Prokurör ei nõustu Aleksandr Hroli ennetähtaegse karistuse kandmiselt vabastamisega. Ta on mõistetud süüdi uue kuriteo toimepanemises katseajal, milles ta oma süüd ei tunnista. Kui isik ei tunnista oma süüd, ei saa midagi ette võtta ka enda muutmiseks. Kohtuniku seisukoht Aleksandr Hrol tunnistati süüdi esimese astme kuriteo toimepanemises. Enne 24.07.2009. a kehtinud vangistusseaduse § 76 lg 2 redaktsiooni kohaselt kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel edastas vangla käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast karistusseadustiku § 76 lõike 1 punktis 2 või lõike 2 punktis 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise määrus jõustus 24. jaanuaril 2009. a. Vastavalt KarS §-le 76 lg 2 p 2 esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Aleksandr Hrolil kantud enam kui kaks kolmandikku mõistetud karistusajast ja eelmise kohtumääruse, millega ta jäeti ennetähtaegselt elektroonilise valve alla

vabastamata, jõustumisest on möödas enam kui kuus kuud. Seega on olemas formaalsed eeldused isiku tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aleksandr Hroli on varem kriminaalkorras karistatud 6 korral, mis näitab, et varasemad karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekale elule asumise suunas. Vangla materjalidest nähtub, et Aleksandr Hroli poolt on ohustatud ühiskond tervikuna. Oht seisneb materiaalse kahju tekitamises. Ohu ilmnemise tõenäosus võib suureneda, kui isikul tekivad materiaalsed raskused. Ohtu vähendaks kindel töö, stabiilne sissetulek ja motivatsioon õiguskuulekaks eluks. Tingimisi vabanemise korral puudub aga süüdimõistetul materiaalne kindlustatus, sest puudub reaalne töökoht, mille tõttu on oht uute kuritegude toimepanemiseks kõrgendatud. Lisaks sellele tuleb isikul võlanõudeid tasuda umbes 38000 krooni ulatuses. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt puudub süüdimõistetul positiivselt toetav suhtlusvõrgustik; tema väärtushinnangud toetuvad subkultuuri reeglitele. Aleksandr Hroli elukaaslast ja ümbritsevat tutvusringkonna võib kriminaalhooldaja arvates lugeda mitteõiguskuulekat käitumist soosivateks ning samuti alkoholi kuritarvitajateks, mille keskel on raske seaduskuulekust järgida. Vangla materjalide kohaselt on kinnipeetav iseloomult impulsiivne ja teiste isikute poolt mõjutatav isiksus, mis suurendab halva eeskuju võtmise ohtu veelgi. Tartu Vangla ja kriminaalhooldaja arvamused Aleksandr Hroli alkoholi ja narkootikumide tarbimise osas erinevad süüdimõistetu enda selgitustest. Samas ei nähtu kinnipeetava toimikust, et teda oleks karistatud narkootilise aine tarvitamise eest karistuse kandmise ajal, kuigi narkootilise joobe test on olnud positiivne. Kohtunik leiab, et Aleksandr Hrol tuleb jätta karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eelmise kohtuotsuse järgi kandis ta karistust esimese astme kuriteo, röövimise, eest. Ta vabastati selle karistuse kandmiselt ennetähtaegselt. Katseaja jooksul pani Aleksandr Hrol toime uue esimese astme kuriteo, seekord narkootilise aine käitlemise. Seega on Aleksandr Hrol kuritarvitanud talle antud võimalust ja näidanud, et ta on isik, kes ei sobi kriminaalhooldusele. Tema puhul on uute kuritegude toimepanemise risk jätkuvalt kõrge ning seda ei ole võimalik läbi käitumiskontrolli vähendada. Menetluskulud Menetluskuludeks on määratud kaitsjale makstud tasu 300 krooni, mis tuleb KrMS § 418 lg 2 alusel jätta riigi kanda.