1-09-4483
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
03.08.2009.a. eelistungil Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Kohtunik
Ene Muts
Kohtuistungisekretär
Kädi Leola
Prokurör
Raul Heido
Kannatanu esindaja
vandeadvokaat Tarmo Pilv
Kriminaalasja number
1-09-4483
Kriminaalasi
Andres Hellenurme süüdistuses KarS § 120 ja § 121 järgi
Süüdistatav
Andres Hellenurme
(08760000077)
Elukoht: XXXXXXX XX-X, isikukood: 35805162713; Varasem karistatus: Kriminaalkorras karistamata; Väärteomenetluses karistatud 2-l korral Tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja
vandeadvokaat Sirje Must
juhindudes KrMS § 202 lg. 1, lg. 2 p. 1, 2, lg. 3 ja § 274 lg. 5
Lõpetada kriminaalmenetlus Andres Hellenurme süüdistuses KarS § 120 ja § 121 järgi avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Kohustada Andres Hellenurmet tasuma kriminaalmenetluse kulud 79 (seitsekümmend üheksa) krooni ja 80 senti ning maksma 15 000 (viisteist tuhat) krooni riigituludesse 3 (kolme) kuu jooksul kohtumääruse tegemisest arvates. Menetluskulud ja kindlaksmääratud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2800049874. Tühistada Andres Hellenurme tõkend – elukohast lahkumise keeld. KrMS § 385 p. 7 järgi kohtumäärust ei saa vaidlustada määruskaebuse esitamisega.
Kuriteo asjaolud ja kahtlustuse sisu. 2004.a detsembris toimus Anu Ait OÜ ja Veskimeister OÜ jõulupidu Tartu teatrikohvikus „Shakespeare“. Selleks ajaks olid A. ja Andres Hellenurme isiklikud suhted pingelised. Alkoholijoobes Andres Hellenurm lõi jõulupeo ajal peolauas istunud A.H. rusikaga näkku, millega viimane tundis füüsilist valu. Rohkem ta A.H. lüüa ei saanud, sest peol viibinud meesterahvad astusid vahele. 30.12.2006.a Tartumaal, Ülenurme vallas, Õssu külas XXX asuvas majas viibisid Andres Hellenurme juures tema 8-aastane poeg H.H. ja 14-aastane kasupoeg E.T. Alkoholijoobes Andres Hellenurme hakkas kella 02.30 paiku lapsi majast välja ajama. Kuna lapsed ei jõudnud ennast kiiresti riidesse panna, siis Andres Hellenurme lõi jalaga H.H. vastu reit, põhjustades H.H. füüsilist valu ja parema reie põrutuse. 2008.a jaanuaris päevasel ajal tuli Andres Hellenurme kasupoeg E.T. autoga järele, et viia ta maale Õssu külla, kus asus juba ta poeg H.H. . Autos ja hiljem ka Tartumaal, Ülenurme vallas, Õssu külas, XXX asuvas majas ähvardas Andres Hellenurme A. ja H.H. , E. ja K.T. tapmisega, öeldes korduvalt, et juhul kui nende ema A.H. võidab kohtus varajagamise, siis laseb ta esimesena A.H. kuuli pähe ja seejärel laseb kuuli pähe E.T., K.T. ja H.H. le. Sellise ähvardusega tunnetasid H.H. ja E.T. vahetult reaalset ohtu oma elule ja tervisele, arvestades Andres Hellenurme varasemat vägivaldsust. E.T. ja H.H. rääkisid hiljem Andres Hellenurme ähvardustest tapmisega edasi ema A.H. ja õde K.T. le, kes arvestades Andres Hellenurme vägivaldsust, tunnetasid samuti reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Andres Hellenurme süüdistatakse selles, et tema: - 2004. a detsembrikuus, õhtusel ajal, Tartus, Vanemuise 6, asuvas teater Vanemuine kohvikus „Shakespeare“ toimunud jõulupeol lõi rusikaga A.H. näkku, põhjustades A.H. füüsilist valu; - 30.12.2006. a kella 02.30 paiku Tartumaal, Ülenurme vallas, Õssu külas XXX asuvas majas lõi jalaga oma 8-aastasele pojale H.H. vastu reit, põhjustades H.H. le füüsilist valu ja parema reie põrutuse Sellega pani Andres Hellenurme toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese tervise kahjustamise ja valu põhjustava kehalise väärkohtlemise. Samuti süüdistatakse Andres Hellenurme selles, et tema 2008.a jaanuaris päevasel ajal sõiduautos, teel Tartust Tartumaale, Ülenurme vallas, Õssu külas, XXX asuvasse majja ja hiljem nimetatud eramus, ähvardas oma poega H.H. ja kasupoega E.T. tapmisega, öeldes, et juhul kui nende ema A.H. võidab kohtus varajagamise, siis ta laseb esimesena kuuli pähe A.H. ́le ja seejärel laseb kuuli pähe E. ja K.T. ning H.H. le. Sellise ähvardusega tunnetasid H.H. ja E.T. reaalset ohtu oma elule ja tervisele, arvestades Andres Hellenurme varasemat vägivaldsust. E.T. ja H.H. rääkisid Andres Hellenurme ähvardustest tapmisega edasi ema A.H. ́le ja õde K.T. le, kes arvestades Andres Hellenurme vägivaldsust, tunnetasid samuti reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Sellega pani Andres Hellenurme toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. tapmisega ähvardamise, mil on olnud alust karta ähvarduse täieviimist.
Kohtule esitatud taotluste sisu. Kaitsja esitas kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel. Tegemist on sügavalt peresisese situatsiooniga. Kannatanuteks on süüdistatava poeg ja kasulapsed. Kõik sündmused leidnud aset pikka aega tagasi, 3-4 aastat tagasi. 2(2)
Prokurör esitas kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumisel, sest süüdistatava süü ei ole suur. Prokurör palub määrata süüdistatavale kohustus tasuda 3 kuu jooksul 15 000 krooni riigituludesse. Süüdistatav ei soovi asja lahendamist kohtuotsusega ja taotleb kriminaalmenetluse lõpetamist. Ta on nõus tasuma prokuröri taotletud summa riigituludesse ja hüvitama menetluskulud. Kohustuste täitmise tähtaeg 3 kuud on sobiv. Kannatanud A.H. ja K.T. toetavad kriminaalmenetluse jätkamist. Üks kannatanutest, H.H. , on XXX. a ja on kohtuliku arutamise ajal 11-aastane. Süüdistatav ja kannatanu A.H. on H.H. vanemad. Lahendamaks küsimusi, kas kannatanu H.H. kohtuistungist osavõtuga võivad kaasneda kannatanule kahjulikud mõjud või tagajärjed ning kas nimetatud kannatanut on vajalik nende eest kaitsta, määrab kohus kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia ekspertiisi. Küsimusele kas kannatanu H.H. l esinevad füüsiliselt ja psüühiliselt väärkoheldud isikule omased käitumuslikud tunnused vastasid eksperdid järgmist. Füüsiliselt ja psüühiliselt väärkoheldud isikule omaseid käitumuslikke tunnuseid tal ei esine, kuid avaldub mõningane emotsionaalne pinge seoses talle kujunenud ebasoodsa olukorraga: tahaks ja võiks käia isa juures maal ja mängida/tegelda koos sõpradega ja poolvennaga (sõita autoga, mängida peitust jne), kuid isa ei luba poolvenda maale, ema jällegi ei luba enam teda isa juurde maale. Küsimusele, kas kannatanu H.H. ütluste andmine kohtuistungil kahjustab tema psüühilist tervist ja vaimset arengut, vastasid eksperdid järgmist. Kannatanu H.H. ütluste andmine kohtuistungil õõnestab tal potensiaalset lojaalsustunnet ja usaldust isa suhtes ning arvestades isa isiksuse iseärasusi võib mõjutada edaspidi isa-lapse omavahelist suhet. Suhete jahenemine isaga võib olla lapse psühholoogilisele arengule kahjustav, mille tulemusena võivad avalduda mitmesugused lapse- ja noorukiea psühholoogilised raskused või isegi depressioon ja/või käitumishäired.
Kohtu seisukoht. KrMS § 274 lg. 5 järgi prokuröri ja süüdistatava taotlusel võib kohus lõpetada kriminaalmenetluse KrMS §-des 202–2031 sätestatud alustel. KrMS § 202. Kriminaalmenetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur (1) Kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. (2) Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks: 1) tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju; 2) maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides; 3) teha 10–240 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemisele kohaldatakse karistusseadustiku § 69 lõigetes 2 ja 5 sätestatut. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud.
3(2)
(4) Prokuratuuri taotluse lahendab kohtunik ainuisikuliselt määrusega. Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja. (5) Kui kohtunik ei nõustu prokuratuuri esitatud taotlusega, tagastab ta menetluse jätkamiseks kriminaalasja oma määrusega. (6) Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Kohus leiab, et kriminaalmenetluse lõpetamine on võimalik KrMS § 202 lg. 1 alusel. Kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus on KrMS § 274 lg. 5 alusel kohtul õigus kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel prokuröri ja süüdistatava taotlusel. Mõlemad, nii menetleja kui menetlusosaline, on kohtule vastava taotluse esitanud. Kaitsja on samal seisukohal. Andres Hellenurmele esitatud süüdistuses kirjeldatud teod on teise astme kuriteod. Vaatamata asjaolule, et süüdistuse kohaselt on teod isikuvastased vägivallateod ja toime pandud mitme kannatanu vastu, leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole suur. Tegemist on pereprobleemidega ja lahendamist vajavad lapse kasvatamisega seotud probleemid. Eelnimetatud probleeme ei lahenda kriminaalmenetlusega, vajalik on spetsialistide abi Eeltoodud põhjustel puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Kohus määrab süüdistatavale kohustuse: tasuda kriminaalmenetluse kulud ja maksta kindel summa, 15 000 krooni riigituludesse 3 kuu jooksul.
Menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud on 64,90 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel posti ja kutsete kättetoimetamise kulud on 14,90 krooni. KrMS § 202 lg 2 p 1 järgi kuuluvad menetluskulud, kokku 79,80 krooni, hüvitamisele süüdistatava poolt.
Ene Muts Kohtunik
4(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.