Toimik nr 1-07-14046
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
21.juulil 2009 Kohtla-Järve kohtumajas
Kohtuasja number
1-07-14046
Kohtukoosseis
Kohtunik Inna Kirsipuu
Kohtuistungi sekretär
Evelyn Esing juuresolekul
Prokurör
Prokuröri abi Ave Arnim
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid H.Z-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
21.07.2009 avalikul kohtuistungil
Süüdimõistetu
H.Z, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas.
Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:
H.Z taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. 2(4)
Prokurör toetab isiku enne tähtaega vabastamist. Süüdimõistetul on olemas kõik tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud H.Z-i ja prokuröri arvamused, leiab, et H.Zuleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik H.Z-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on viis korda kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-7) on näha, et H.Z on varem toime pannud nii varavastaseid kuid ka isikuvastaseid (kehalise väärkohtlemise) kuritegusid. Tartu Maakohtu 20.07.2007 kohtuotsusega karistati teda kehalise väärkohtlemise eest 3-kuulise vangistusega tingimisi katseajaga 18 kuud. Katseaja jooksul pani toime esimese astme kuriteo röövimise, mille eest teda karistati vangistusega 2 aastat. Nimetatud otsusele liideti kandmata karistus Tartu Maakohtu 20.07.2007 kohtuotsuse järgi 3 kuud vangistust ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud vangistust. Süüdimõistetu kuriteod on järjest raskemaks muutunud. Karistusregistri teatisest (lk 6-7) on näha, et H.Z on väärteokorras karistatud aastatel 2002 ja 2005 Liiklusseaduse rikkumiste eest rahatrahvidega 2100 krooni ja 6000 krooni. Seega võib järeldada, et karistus ei ole H.Z-i suhtes oma eesmärki täitnud. Süüdimõistetu käitumine enne vanglasse sattumist oli selgelt õigusevastase kallakuga. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud suurepärane. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul töötanud väljaspool Viru Vangla avavanglaosakonda firmas xxx. Avavanglaosakonnas on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine (tunnistus nr 000045 toimikus) ja osalenud 16 tunnisel tööalasel grupinõustamisel (tunnistus nr VV-006 toimikus). Samas kinnipeetav on käinud ka kaks korda lühiajalisel väljasõidul, probleeme ei ole olnud. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Isikul on isikut tõendav dokument EV pass kehtivusega kuni 04.07.2013. Süüdimõistetule on tagatud kindel elukoht elukaaslase A A juures aadressil xxxa (kohtu toimikus kinnituskiri). H.Z toetavad vabaduses tema elukaaslane A A, viimase ema M K ja tööandja T K. Kohtu toimikus on XXX juhatuse esimehe T K kinnituskiri, et ta võtab H.Z-i peale vanglast vabanemist tööle XXX-sse. Arvestades H.Z-i poolt toimepandud kuritegu, temalt tulenevad uue kuriteo toimepanemise riskid ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine on õigustatud. Tema võimalused vabaduses on suhtelised head - suure tõenäosusega kindel töökoht ja elukoht ning lähedaste toetus. Tema käitumine vanglas on olnud väga hea. 3(4)
Kohus leiab, et kuna karistusaja lõpuni on jäänud 4 kuud, ära kantud ligi 2 aastat vangistust, mis on küllaltki pikk aeg, on karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud - riigipoolne hukkamõistmine on selgelt väljendatud, karistamine toimunud, ning isiku käitumine vanglas näitab, et kinnipeetava hinnangud on kindlalt muutunud paremuse poole. Kohus arvestab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada tema asumist paranemise teele ning seda, et süüdimõistetu on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on süüdimõistetul kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa tema edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, vabastab kohus süüdimõistetu H.Z-i temale Tartu Maakohtu 07.11.2007 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Süüdimõistetule tuleb määrata täiendavad kohustused, mis aitaksid uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle või võtta ennast arvele Tööturuametis, alluda ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Kohtunik Inna Kirsipuu
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.