Viru Maakohus
Toimiku number
1-08-15476
Määruse tegemise aeg ja koht
14.juulil 2009 Kohtla-Järve kohtumajas
Kohtunik
Inna Kirsipuu
Kohtuistungi sekretär, tõlk
Evelyn Esing, tõlk Leonora Nõmmik
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ave Arnim
Erakorraline ettekanne Kaitsja
Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne nr 19155 T.B-le Viru Maakohtu 08.12.2008 kohtuotsusega karistuse täitmisele pööramiseks Vandeadvokaat Arvo Suuban
18.05.2009 mõistetud
Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud karistus täitmisele, kuna viimane rikub talle kohtu poolt määratud kohustusi. Süüdimõistetu ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. KarS § 74 lg. 4 kohaselt, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. KrMS § 427 lg. 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega. KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. T.B on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 08.12.2008 kohtuotsuse alusel KarS § 329 järgi ja karistuseks mõisteti 1 kuu vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel, suurendati karistust Viru Maakohtu 22.04.2008 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ( 10 kuud vangistust) ning mõisteti T.B-le liitkaristuseks 11 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati T.B-le mõistetud vangistus 11 kuud üldkasuliku tööga 660 tundi. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 24 kuud. Üldkasuliku töö tegemisel pidi süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg 1 p 1-5 ja § 75 lg 2 p 2 sätestatule. Kohtuotsus jõustus 29.12.2008, katseaja lõpp 07.12.2010.
T.B selgitas kohtus, et ta tunnistab rikkumisi, sest kahel korral oli ta ebakaines olekus kinni peetud. Kaitsja leidis, et tema kaitsealuse katseaeg on kulgenud ühtlasi rahuldavalt, sest ÜKt sooritatakse korrapäraselt. Rikkumised ei ole niivõrd kaalukad, et tuleks kohe vangi saata. Prokurör avaldas, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu rikkus Viru Maakohtu kohtuotsusega pandud kohustusi. Kuigi ÜKT tegemine käib isikul ühtlasi rahuldavalt ja ajakavade alusel., ei saanud süüdimõistetu hoiduda alkoholi tarvitamisest katseajal. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud prokuröri ja kaitsja, leiab kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
kohtunik,
et
Materjalidest nähtub, et 16.01.2009 tehti süüdimõistetule teatavaks süüdimõistetu õigused ja kohustused karistuse asendamisel üldkasuliku tööga (lk 79). Samal päeval selgitati T.B-le kohtu poolt määratud lisakohustust- mitte tarvitada alkoholi katseaja jooksul ning antud kohustuse rikkumisest tulenevaid tagajärgi. 08.03.2009 koostati Ida Politseiprefektuuri poolt väärteoprotokoll nr AB 1006274, millest on näha, et T.B olles ebakaines olekus väljendas end ebatsensuursete sõnadega, märkustele ei reageerinud, millega rikkus avalikku korda ( lk 83-84). Alkoholijoobe tuvastamise akti järgi oli tuvastatud joove 1,61mg/l (lk 85). 14.05.2009 kirjalikus seletuses selgitab T.B, et 08.03.2009 oli ta traumapunktis ning avalikku korda ta sellel päeval rikkunud ei ole. Enne traumapunkti minekut tarvitas 1 pudeli õlut. Rikkumise eest määrati talle trahv 300 krooni, mis on tasumata. Seega rikkus T.B kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Üldkasuliku töö tundide arvestuse lehest ( lk 80) nähtub, et T.B on EELK Jõhvi Mihkli Koguduses ajavahemikul 10.02.2009-27.02.2009 tööd teinud 72 tundi. 10.02.2009 ei töötanud. T.B 09.04.2009 kirjalikust seletusest (lk 82) nähtub, et ta ei saanud tööle minna tööriiete puudumisel. Ajavahemikul 10.03.2009-31.03.2009 tööd teinud 96 tundi (lk 84). Üldkasuliku töö tundide arvestuse lehest (lk 87) nähtub, et T.B on ajavahemikul 13.04.2009-30.04.2009 tööd teinud 30 tundi. Vastavalt ettenähtud ajakavale ei töötanud ta 20.04.2009-30.04.2009. Aprillikuus mittetöötamist põhjendas T.B sellega, et viibis sellel ajal Tööharjutuse kursustel. Tõend selle kohta olemas. Seisuga 15.05.2009 on T.B sooritanud 198 tundi üldkasulikku tööd ning sooritamata on veel 462 tundi üldkasulikku tööd. Peale selle kohus arvestab osaliselt asjaoluga, et T.B suhtes on algatatud kriminaalasi nr 08240105394 tema süüdistuses KarS § 424 ja 329 järgi. Nimetatud kriminaalasi on Viru Maakohtus ning KIS-i andmetel oli kuulamisele määratud 08.06.2009. T.B nimetatud päeval kohtuistungile ei ilmunud. Süüdistusakti kohaselt T.B tarvitas alkoholi, juhtis 02.12.2008 kell 12:10 xxx xxx linnas xxx 29 maja juures mootorsõidukit xxx reg.nr. xxx, joobeseisundis ( KIS andmed). Süüdimõistetu ise ei eita alkoholi tarvitamise fakti. Põhjendatud on prokuröri viide, et peale kohustuse rikkumise mitte tarvitada alkoholi, tuleb arvesse võtta ka see, et isik on varem korduvalt ( 2 korral) kohtulikult karistatud auto juhtimise eest joobeseisundis. Uued kuriteod olid toime pandud katseajal. See näitab, et vaatamata sellele, et isik täidab korrapäraselt registreerimisnõuet ning ka ÜKT tegemisega tõsiseid probleeme ei esine, on aga jätkuvalt ta tarvitab alkoholi ka katseajal ehk kohtu poolt keelatud ajal ja sellises seisundis paneb toime uusi rikkumisi. Seega T.B ei ole asunud paranemise teele ja tema reaalse vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ( juba teistkordne) ei ole täitnud eesmärki. Kohus leiab, et katseaja pikendamine või täiendavate kohustuste määramine poleks otstarbekohane ja selles osas nõustub täielikult kriminaalhooldusametnikuga. Süüdimõistetu on juba kolm korda kriminaalhooldusele määratud ja igal korral pani ta toime uusi samalaadseid rikkumisi, mis on seotud alkoholi tarvitamise, joobeseisundis ja ilma juhtimisõiguseta auto juhtimisega. Alates
aastast 2007, mil süüdimõistetu oli esimesel korral KarS § 424 süüdi tunnistatud ja ÜKT tegemiseks ajaks kriminaalholldusele määratud, oli tal võimalus ennast tõestada ja seadusekuulekat elu korraldada. Kohus leiab, et leebemate meetmete kohaldamine ei ole enam põhjendatud. KarS § 69 lg 6 alusel tuleb täitmisele pöörata T.B-le mõistetud ärakandmata karistusvangistus 231 päeva ehk 7 kuud 21 päeva ja saata T.B vanglasse karistust kandma.. Juhindudes KarS § 69 lg 6, KrMS § 432 kohtunik M ä ä r a s: Kriminaalhooldusametniku Angeelika Lepiku taotlus T.B-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada. Pöörata T.B-le (isikukood xxx, elukoht xxx) Viru Maakohtu 08.12.2008 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus, 7 (seitse) kuud 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust, täitmisele. Saata T.B kandma karistust. Karistuse kandmise ajaks lugeda karistuse kandmise asumise kuupäev KrMS § 414 lg 1 ettenähtud korras. Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kohtunik Inna Kirsipuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.