Kohtulahend

1 (2)

15.05.2009.a. Marko Motis esitas 17.03.2009.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 11.05.2009.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 08.07.2009.a seisuga on Marko Motise kandmata karistusaeg 2 aastat 6 päeva vangistust. Marko Motis on varem kriminaalkorras karistatud 1 korral: 1) 06.02.2004.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi 1 aasta vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab Marko Motise tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega, rakendatava elektroonilise valve tähtajaks soovitab kriminaalhooldusametnik 4 kuud. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vangistusest vabastamist, kuna Marko Motise poolt ärakantud karistusaeg ei vasta tema poolt toimepandud kuriteo asjaoludele ja raskusele. Marko Motis ise leidis, et ta on vangistuse ajal teinud järeldused toimunust ja vangla ei ole tema jaoks. Ta teab, et ei soovi enam kunagi vangistusse sattuda ja teeb kõik, et edaspidi seaduskuulekalt elada. Vabanedes on tal olemas lähedaste toetus, kindel elukoht ja võimalus ka tööle asuda. Samuti loodab ta jätkata vabaduses õpinguid. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Marko Motis on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära Marko Motise ning prokuröri arvamuse, on seisukohal, et käesoleval ajal oleks vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kohus nõustub vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldaja ettekandes märgituga selle kohta, et Marko Motis on karistuse kandmise ajal loodetavasti teinud ümberhinnangud oma varasema elukäigu osas, tegelenud enda alkoholiprobleemiga ja on motiveeritud vabanedes seaduskuulekalt käituma. Kuid ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et Marko Motis on karistatud I astme kuriteo toimepanemise eest, millega põhjustati teise inimese surm. Mõistetud nelja aasta nelja kuu pikkusest vangistusest on ta ära kandnud veidi enam kui pool karistusaega. Arvestades KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo raskust, selle toimepanemise asjaolusid, on esimese astme kuriteo eest kantud karistuse aeg ebapiisav, võrreldes toimepandud kuriteo raskusega. Marko Motis on olnud varem määratud käitumiskontrollile, kuid katseaega ta edukalt ei läbinud ning kuriteod, milliste eest ta hetkel karistust kannab, on toime pandud katseajal. Peale selle nähtub kinnipeetava toimikust, et Marko Motist on karistatud vangistuse ajal ka distsiplinaarkorras. Kõike eelnevat arvestades leiab kohus, et käesoleva ajahetke seisuga Marko Motise vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks alused puuduvad. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik

2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.