Kriminaalasi 1-09-7814
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.juuli 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja)
Kriminaalasja number
1-09-7814
Kohtukoosseis
Kohtunik Piret Liivo
Kohtuistungi sekretär
Ave Mõistlik
Tõlk
Imbi Kangur-Popova
Kriminaalasi
A.F süüdistus KarS§ 199 lg.2p.9-§ 25 lg.2
Prokurör
Õnne-Neare Vaarmann
Süüdistatav
A.F, isikukood xxx, emakeel vene keel, kodakondsuseta, põhiharidusega, ei tööta, ei õpi, elukoht xxx, varem kohtulikult karistatud 4-l korral, viimati 04.03.2009.a. Harju Maakohtu poolt KarS§ 199 lg.2p.9-§ 25 lg.2 järgi KrMS§ 238 alusel 2 kuulise vangistusega ning KarS§ 69 alusel lõpliku karistusega 118 tundi üldkasulikku tööd tähtajaga 6 kuud.
Kaitsja
Riine Lumiste
Menetluse liik
lühimenetlus
Süüdi tunnistada A.F KarS§ 199 lg.2p.9-§ 25 lg.2 järgi ning mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust. KarS§ 65 lg.2 alusel suurendada mõistetud karistust 04.03.2009.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud, kuid ärakandmata karistuse 2 kuud vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 6 kuud vangistust.
KarS§ 68 lg.1 alusel arvata karistuseaja kandmise alguseks 23.03.2009.a. A.F suhtes kohaldatud tõkend –vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 alusel välja mõista A.F-ilt riigituludesse menetluskulud: teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.00 krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu 1651.20 krooni. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbankis, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: A.F, 1-09-7814, sundraha, kaitsjatasu. Maksekorraldused rahaliste kohustuste tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteoasjade kantseleisse. Kui menetluskulud ei ole tähtajaks täises ulatuses tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 29.07.2009.a.
Asjaolud ja menetluse käik: A.F süüdatakse selles, et tema, olles 20.09.2008.a. ja 04.03.2009.a. Harju Maakohtu poolt karistatud süstemaatilise varguse eest, taas, vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustas süüteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ja nimelt: 23.03.2009.a. kella 18 paiku Tallinnas Pärnu mnt 69 asuvas kaupluses Abakhan, püüdis varastada 4 naiste käekotti maksumusega 399 krooni, kokku kaupa summas 1596 krooni ulatuses, pani need oma kilekotti ja möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvateenistuse poolt.
A.F, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo – võõra vallasasja äravõtmise toimepanemist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik endast oleneva süüteo lõpuleviimiseks, kuid jättis süüteo lõpuni viimata oma tahtest sõltumata, seega pani ta toime KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil A.F selgitas, et on süüdistusest aru saanud. Ta tunnistas ennast talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist A.F ei taotlenud. A.F kaitsja Riine Lumiste asus seisukohale, et kuritegude kvalifikatsioon on õige, süüdistused on põhjendatud. On nõus asja arutamisega lühimenetluses. Kohus uuris järgnevaid kirjalikke tõendeid: •
•
•
•
AS Abakhan Fabrics Eesti avaldust selle kohta, et 23.03.2009.a. sisenes tütarlaps nahktagis kauplusesse kella 18.00 paiku ja võttis naiste käekotte kogusummas 1596.00 krooni, pani need kilekotti ja möödus kassast kauba eest tasumata. Kaup on kauplusele tagastatud ja rikkumata / toim. lk.2/; Tunnistaja ST ütlusi selle kohta, et 23.03.2009.a. sisenes nahktagis naisterahvas kell 18.00 kauplusesse, kükitas korvide juurde maha ja toppis kilekotti 4 naiste käekotti. Müüjad märkasid seda, ta möödus kassadest kauba eest tasumata ning tunnistaja pidas ta kinni ning andis politseile üle / toim. lk.3/, Tunnistaja EG ütlusi selle kohta, et 23.03.2009.a. kell 18.00, olles tööl Tallinnas, Pärnu mnt. 69 kaupluses märkas ta üht tütarlast, kes istus korvide vahel maas ja pani oma käekotti poes müügil olevaid kotte. Tal oli ka kilekotis midagi. Tunnistaja läks tema juurde ja küsis, et mis ta siin teeb. Seejärel tütarlaps tõusis püsti ja jooksis välja koos kottidega. Tunnistaja jooksis talle teistega järgi ning pidasid ta kahe ukse vahel kinni. Selgus, et ta oli varastanud kauplusele kuuluvad 4 kotti / toim. lk.18-19/; Kahtlustatava A.F ütlused, milles ta tunnistas ennast süüdi ja selgitas, et 23.03.2009.a. kella 18.00 ajal sisenes ta Tallinnas, Pärnu mnt. 69 asuvasse kauplusesse Abakhan ning nägi aknalaual olevaid naiste käekotte ning tal tekkis mõte need varastada. Ta võttis 4 naiste käekotti, peitis kanga alla ja käis natuke ringi. Seejärel tuli kottide juurde tagasi, kükitas, võttis kotid kangatüki alt ja pani need endal kilekotti. Pärast seda möödus kassast ja läks väljapääsu juurde, kus ta pidas kinni müüja. / toim. lk. 9-10/.
Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ja süüdistata kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on A.F süü lisaks süü puhtsüdamliku tunnistamisega tõendamist leidnud ka kõigi ülalloetletud kriminaalasja materjalidega ning kohtueelsele menetluses on A.F süü KarS§ 199 lg.2p.9-§ 25 lg.2 järgi õigesti kvalifitseeritud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel kui ka Karova enda sõnul puudub süüdistataval alaline sissetulek. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava
suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud kriminaalkorras varavastase kuritegude eest kokku 4 korda ja viimati 04.03.2009.a. Käesoleva kuriteo pani ta toime juba 23.03.2009.a. olles teadlik oma katseajast. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest. Eelmise kohtuotsusega tuldi sisuliselt A.F-ile vastu ning arvestati süüdistatava kahetsust, kui kergendavat asjaolu ning kohus asus seisukohale, et kuriteo toimepanemise tehiolusid arvestades ei ole süüdistatava saatmine uuesti vangistust kandma otstarbekas ning kohus pidas võimalikuks asendada mõistetava vangistuse üldkasuliku tööga, andmaks süüdistatavale võimaluse näidata kriminaalhooldaja järelevalve all seda, et ta tõepoolest on oma suhtumist muutnud. Käeoleval juhul on kohtu hinnangul A.F kohtu usaldus täielikult kuritarvitanud, sooritades sisuliselt vahetult peale kohtuotsuse kuulutamist uue kuriteo ning kohtu hinnangul tuleb teda seekord karistada reaalse vangistusega. Arvestades seda, et varguse katsega kahju ei tekitatud, lähtub kohus karistuse määra valikul süü suurusest, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja alammäära lähedasena. Kohus juhindub KrMS § 238; §§ 311- 313;§ 315 sätetest.
Piret Liivo Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.