Kohtulahend

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Tartu Maakohtule. Kohtus tuvastatud asjaolud B.J mõisteti Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 06.03.2008.a otsusega nr 1-08-3292 süüdi KarS § 263 p 1, 4 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 22.-24.08.2007.a, s.o 3 päeva ja lugeda lõplikuks karistuseks 3 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel jäeti mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui B.J ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid Tartu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve all. 05.01.2009.a esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande B.J kohta. Ettekande aluseks on asjaolu, et B.J ei ole ilmunud kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ega teatanud oma mitteilmumisest. Tartu Maakohtu 23.01.2009.a määrusega pikendati B.J-ile määratud katseaega kuue kuu võrra ja määrati lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning osaleda sotsiaalprogrammides. 06.05.2009.a esitas kriminaalhooldusametnik uuesti erakorralise ettekande, kuna B.J jätkab alkoholi tarvitamist ja registreerimisnõude rikkumist. 04.04., 14.04. ja 28.04.2009.a on B.J suhtes koostatud väärteoprotokollid seoses alkoholiseaduse § 71 rikkumisega. Lisaks on B.J ise tunnistanud alkoholi tarvitamist 16.04.2009.a ning tema emalt on hulgaliselt teateid, et B.J ilmub koju alkoholijoobes. Kolmel korral (05.03, 18.03 ja 15.04.2009) ei ole B.J ilmunud kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ega teavitanud oma mitteilmumisest. Käesoleval ajal õpib B.J H M kooli x. klassis ning tal on tõsised raskused koolikohustuse täitmisega. B.J on jätkanud koolist puudumist ning on tõenäoline, et ta ei lõpeta põhikooli. Põhiliselt veedab B.J aega linnas hulkudes ja sõpradega alkoholi tarvitades. Lisaks on B.J korduvalt eiranud ametniku poolt antud ülesandeid ning väidetavalt kaotanud täitmiseks kaasa antud töölehti. Eeltoodust lähtuvalt teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku pöörata B.J-ile Tartu Maakohtu 06.03.2008.a otsusega mõistetud karistus täitmisele. B.J ema B R tunnistas, et poeg on tõesti täielikult väljunud tema kontrolli alt. Prokuröri arvamuse kohaselt tuleb vangistus B.J suhtes täitmisele pöörata, kuna peale otseste kohustuste rikkumise on ta toime pannud katseajal järjest väärtegusid ja ka uue kuriteo ning tema suhtes on kohus juba katseaega pikendanud. Kaitsja leiab, et B.J-ile tuleks anda veel võimalus vabaduses oma elu korraldada. Kohtu seisukoht KarS § 74 lg 4 alusel, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus tegi kindlaks, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja B.J tuleb saata kandmata karistuse 3 kuud ja 27 päeva vangistust ärakandmisele. Kohus on käesolevas asjas 2 korda arutanud kriminaalhooldaja erakorralist ettekannet ja andnud võimaluse B.J-ile jätkata kriminaalhooldust lisatingimuste kehtestamisega. Vaatamata antud võimalustele on B.J jätnud täitmata registreerimiskohustuse süstemaatiliselt pikemat aega ja ilma mõjuva põhjuseta ning rikkunud korduvalt keeldu tarvitada alkoholi. Ta ei täida korrektselt põhihariduse omandamist ning on täielikult väljunud oma ema kontrolli alt. Peale selle on B.J katseajal karistatud korduvalt väärtegude eest ja ta on katseajal toime pannud uue kuriteo. 2(3)

Seega on kriminaalhoolduse jätkamine B.J suhtes muutunud võimatuks ja tingimisi mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata.

Kohtunik Madis Kägu

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.