Kohtulahend

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

29.juunil 2009 Kohtla-Järve kohtumajas

Kohtuasja number

1-06-11754

Kohtunik

Loretta Pikma

Kohtuistungi sekretäri

Piret Juuse juuresolekul

Prokurör

Kristiina Erte

Asja läbivaatamise kuupäev

29.juunil 2009

Kohtuasi

Viru Vangla esitatud materjalid H.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks H.H, isikukood xxx

Süüdimõistetu

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta H.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 05.06.2009.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.H tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. H.H tunnistati süüdi Viru Maakohtu 28.01.2009.a. kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p4,8 ja § 121 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 kohaldamisega 8 kuulise vangistusega. KarS § 68 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg s.o 2 päeva karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 7 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 09.12.2008 ja lõpp 05.08.2009. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 07.06.2009.

Kinnipidamisasutuses H.H kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul teda distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Kriminaalkorras on ta karistatud neljal korral, vangistust kannab kolmas kord. Vabanemisel soovib asuda elama elukaaslase ema korterisse aadressil xxx. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava ennetähtaegse vabastamisega. Kriminaalhooldaja leiab, et H.H tingimisi ennetähtaega vabastamise korral on tema poolt katseajal kontrollnõuete ja kohustuste rikkumine ning kuritegeliku käitumise jätkamine tõenäolised. Korduv karistatus, vangistused, arestid, trahvid - H.H allumatus seaduse ja ühiskonna normatiividele ei võimalda kriminaalhoolduse põhiülesande – isiku taasühiskonnastamine – täitmist. H.H soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Prokurör ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et H.H tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine on ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. H.H on kriminaalkorras karistatud 4 korda, reaalset vanglakaristust kannab kolmandat korda. Varem on ta karistatud enamasti varavastaste kuritegude eest nii kriminaalkui ka väärteokorras, mis räägib sellest, et süütegude toimepanemine on kujunenud tema elustiiliks. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Vabanedes puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht ja alaline sissetulekuallikas, mis omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. H.H puudub alaline elukoht, kuna elukoha omanik – L R, aadressil xxx linnas - ei ole andnud oma kirjalikku nõusolekut H.H elama asumiseks antud aadressile. Samuti arvestab kohus asjaolu, et H.H on korduvalt karistatud väärteokorras alkoholi ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainet seaduste rikkumise eest ja tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. H.H ei ole asunud hüvitama kuritegudega tekitatud kahjusid alalise sissetulekuallika puudumise tõttu, mis süvendab karistamatuse tunnet toimepandud rikkumiste suhtes. Arvestades H.H poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu H.H vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik