Kohtulahend

Lisaks arvestas maakohus M. Kase vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jätmisel ka seda, et M. Kase on jätkanud vangistuse kandmise ajal uute kuritegude toimepanemist, sealhulgas vägivalla kasutamisega seonduvate kuritegude toimepanemist. Kuigi M. Kase on vangistuses karistuse kandmise ajal osalenud mitmetel kursustel ja programmides, sealhulgas ka agressiooni asendamise ja viha juhtimise programmides ning käinud koolis, ei ole käesoleva ajahetke seisuga küllaldast alust arvata, et M. Kase on asunud seaduskuulekale teele. M. Kase distsiplinaarkaristused on küll käesolevaks ajaks kustunud, kuid viimasest süüdimõistvast kohtuotsusest (12.06.2007) on möödunud liiga lühike ajavahemik, et teha sellest järeldust M. Kase õiguskuulekale teele asumise kohta. Eeltoodud asjaoludel kogumis, lähtudes sealhulgas karistusregistri teatisest selle kohta, et M. Kaset on valdavalt ja põhiliselt karistatud suure vägivalla astmega seonduvate kuritegude toimepanemise eest ning ta on ka vangistuses üliraske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest karistuse kandmise ajal jätkanud vägivalla kasutamisega seonduvate kuritegude toimepanemist, ei ole käesoleva ajahetke seisuga põhjendatud M. Kaset vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Järgneva karistuse kandmise ajal on M. Kasel võimalik näidata, et ta on asunud seaduskuulekale teele ja et ta rohkem, ka vangistuses karistuse kandmise ajal, kuritegusid toime ei pane. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu M. Kase esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada teda tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse põhjenduste järgi on M. Kase tõepoolest toime pannud raskeid isikuvastaseid kuritegusid, ta ei ole oma tegude üle uhke, aga kahjuks ei saa ta tehtud tegusid olematuks muuta. Ta on oma tegude eest karistuse saanud ning üle 14 aasta karistust kandnud. Praegu aga tunneb ta, et teda karistatakse nende tegude eest ikka uuesti ja uuesti. Harju Maakohtu 1998 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest on kõik M. Kase kaaskohtualused ennetähtaegselt vabastatud. M. Kase toob näite, et Tartu Maakohtu kohtunik H. Sillaots lõi 2008 augustis pretsedendi, kui vabastas KrK § 101 p 7 järgi süüdimõistetud XXX ennetähtaegselt vanglast. XXX jäi kanda karistust veel 5 aastat ja 10 kuud. Ta pani ka vangistuses toime uue rakse isikuvastase kuriteo sama kriminaalkoodeks paragrahvi järgi (KrK § 101). M. Kase on aga ärakandnud juba 14 aastat vangistust, ta on läbinud vangistuses psühholoogilise nõustamise, osalenud sotsiaalprogrammides: agressiooni asendustreening, vihajuhtimine, eluviisitreening ja tingimisi ennetähtaegse vabanemise infotunnid. Uutesse sotsiaalprogrammidesse teda enam ei võeta, kuna ta on need läbinud. Samuti ei võeta teda enam erialagruppidesse, sest ka eriala (puidutööpingi tööline) on tal omandatud. Põhjuseks on ka see, et soovijaid on rohkem kui vabu kohti ning eelistatakse neid, kes ei ole üldse saanud osaleda. M. Kasel ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. M. Kase palub anda temale võimalus tõestada, et ta suudab elada seadusekuulekat elu. Pika vangistuseaja jooksul on ta teinud järeldused oma senisest elust ning pannud paika prioriteedid. Nüüd on tema jaoks on kõige tähtsam pere ning ta lubab olla seadusekuulekas ühiskonna liige. Ka kriminaalhooldaja toetab ennetähtaegset vabastamist. M. Kasel on olemas elukoht ning töö ema turismitalus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning -2-