Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.06.2009.a. Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere
Kriminaalasja number
1-09-9376 (09240101457)
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kriminaalasi
J.D süüdistus KarS § 169 järgi käskmenetluses
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Enn Pustak
Süüdistatav
J.D- isikukood: xxx; elukoht: xxxx; töötab FIE-na; kriminaalkorras karistatud: 17.01.1992 ENSV Ülemkohtu poolt KrK § 93`1 alusel vabaduskaotus 3 aastat, kohtuotsuse täitmise edasilükkamine 2 aastat, 5.05.1995 Lääne- Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel mõisteti tingimisi vangistus 8 kuud katseajaga 2 aastat; väärteokorras karistatud 5-l korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 13.05.2009 Kaitsja: vandeadvokaadi abi Anti Aasmaa
Kirjalik menetlus
Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada J.D KarS § 169 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 60 päevamäära ulatuses, s.o. 3540 (kolm tuhat viissada nelikümmend) krooni. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS`s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank märkides ära Viru Maakohtu viitenumbri 4100065064 ning selgitus. Rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista J.D-lt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista J.D-lt menetluskuluna määratud kaitsjale vandeadvokaadi abile Anti Aasmaale makstud tasu 495 krooni ja 60 senti. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034800017 AS’s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära Viru Maakohtu viitenumbri 2800049900 ning selgitus. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud J.D-lt mõisteti alimendid välja Lääne-Viru Maakohtu otsusega 17.12.2004.a A K kasuks nende ühise tütre A K sünd: xxxx.a ülalpidamiseks igakuiselt 50% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohtutäitur R. Pärsi õiendi järgi on J.D jätnud lapse elatusraha maksmata järgmiselt 05.11.2004.a kuni 31.12.2004.a 2314.65 krooni, 01.01.2005.a kuni 31.12.2005.a 16 140 krooni, 01.01.2006.a kuni 31.12.2006.a 14 629 krooni, 01.01.2007.a kuni 31.12.2007.a 21 600 krooni, 01.01.2008.a kuni 31.12.2008.a 20 862 krooni, 01.01.2009.a kuni 31.02.2009.a 10875 krooni, kokku 86 420.65 krooni. J.D kinnitab oma ütlustega, et tema pole tahtlikult hoidunud kõrvale alimentide maksmisest vaid võlgnevus on tingitud raskest majanduslikust olukorrast. II Süüdistuse sisu J.D süüdistatakse selles, et tema, hoidub alates 05.11.2004.a. kuritahtlikult kõrvale igakuise elatusraha maksmisest, milline on temalt välja mõistetud Lääne-Viru Maakohtu otsusega 17.12.2004.a A K kasuks nende ühise tütre A K (sünd:xxxx.a.) ülalpidamiseks igakuiselt 50% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatusraha võlgnevus seisuga 31.05.2009.a. moodustab summaliselt 86420.65 krooni. Seega J.D, kes hoiab kuritahtlikult kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasle lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III Prokuröri ettepanek Prokurör teeb ettepaneku tunnistada J.D süüdi KarS § 169 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 60 päevamäära ulatuses, mis arvestades päevamäärana 59 krooni moodustab 3540 krooni.
IV Kohtu põhjendused Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuste tõendatuse ning karistuste määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus J.D käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 169 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava käitumises KarS § 57 sätestatud karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 6525 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 180 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohtunik
/allkiri/
T.Kullerkupp
Ärakiri õige Nooremreferent
I.Golubev
Kohtuotsus jõustus 11. juulil 2009.a Nooremreferent
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.