lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-356/10

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 19.06.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-09-356/10
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
19.06.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1364
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-356/8Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja30.03.2009

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-09-356

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tallinna Ringkonnakohus 19. juuni 2009.a Tallinn 1-09-356 Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Malle Preimer Maaria Rei Kohtuistungi sekretär Kohtuistungi toimumise aeg ja 10. juuni 2009.a Tallinnas, avalik kohtuistung koht Vilja Malve süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi Kriminaalasi Harju Maakohtu 30. märtsi 2009.a otsus Apelleeritud kohtuotsus lühimenetluses Süüdistatav Vilja Malve Apellatsiooni esitaja Kristi Rande Prokurör Vilja Malve Süüdistatav ik: 46407214712, elukoht xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxx xxxxx xx-x, ei tööta, varem kohtu poolt karistamata Advokaat Kadi Mägi Kaitsja

Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 30. märtsi 2009.a otsus Vilja Malve suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 19. juunil 2009.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.V. Malve oli antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 263 p 1 järgi avaliku korra raskes rikkumises, mis seisnes selles, et ta 1. septembril 2008.a. kella 20.30 paiku Harjumaal Xxxxxxxxx vallas Xxxxx alevikus Xxxxx xx maja juures lõi kõrvaliste alaealiste isikute juuresolekul käega E. H. vasemale peapiirkonda, mille tagajärjel kukkus E. H. pikali ning seejärel lõi käega selja piirkonda, mille tagajärjel E. H. tundis füüsilist valu ja sai tervisekahjustusi – selja põrutuse ja hematoomi selja piirkonda. Ühtlasi rikkus V. Malve selle teoga avalikus kohas käitumise norme ja riivas teiste isikute turvalisust.
2.Harju Maakohtu 30. märtsi 2009.a otsusega leiti, et V. Malve süü on tõendatud osaliselt, so E. H.ule vastu pead löömises. Kohus ei pidanud süüdistust tõendatuks E. H.le käega vastu selga löömises. V. Malve mõisteti süüdi KarS § 263 p 1 järgi ja karistati 3 kuu vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 69 lg 1 ja § 74 lg 5 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga. Kuna ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, on üldkasuliku töö maht 120 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 3 kuud. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel mõisteti V. Malvelt menetluskulud riigituludesse välja osaliselt. V. Malvelt mõisteti välja pool sundraha, so 3262.50 krooni. Pool sundrahast, so 3262.50 krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu 1935.20 krooni jäeti riigi kanda.
3.Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav V. Malve kohtuotsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist, sest kriminaalasi on tema vastu kannatanu perekonna poolt fabritseeritud. Apellant kui lapsevanem kaitses oma last. Ta võtab õigeks, et raputas kannatanut õlast ja selle käigus läks ta käsi vastu kannatanu pead. Raputamise eesmärk oli kannatanu korralekutsumine, kuid mitte karistamine. Käsi läks vastu kannatanu pead juhuslikult, ta ei soovinud kannatanut lüüa. Raputamise ja käega vastu pead puudutamise tagajärjel kannatanu maha ei kukkunud. Ta tegi seda mõni aeg hiljem, et jätta muljet vigastada saamisest. Kannatanu seljal tuvastatud verevalumid võisid olla saadud varasemast ajast, sest tegemist on hüperaktiivse lapsega. Jääb selgusetuks, miks üritas kannatanu ära joosta kui ta süüdi ei olnud. Uurimine on läbi viidud puudulikult. Ei ole üle kuulatud kõiki tunnistajad ja osa tõendeid on jäetud kogumata. Süüdistataval puuduvad materiaalsed vahendid sundraha ja kaitsjatasu tasumiseks, mistõttu ta taotleb end nende summade tasumisest vabastada.
4.Ringkonnakohtu istungil toetasid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud apellatsiooni, taotledes selle rahuldamist. Prokurör taotles jätta kohtuotsus muutmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. 5.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium on 10. oktoobri 2000.a otsuses nr 3-1-1-85-00 märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav (RT III 2000, 23, 253). Kohtukolleegium on seisukohal, et kohus on hinnanud kooskõlas KrMS §-s 61 lg-s 2 sätestatuga tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohus on põhjendanud, miks ta vähendab V. Malvele esitatud süüdistuse mahtu, ta Kars § 263 p 1 järgi süüdi mõistab ja selliselt karistab, aga samuti temalt välja mõistetud kohtukulusid vähendab. Lisaks sellele on Riigikohtu kriminaalkolleegium 5. mai 2003.a otsuses kriminaalasjas nr 3-11-17-03 väljendanud seisukohta, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused (RT III 2003, 17, 160). V. Malve apellatsioonis korratakse süüdistatava poolt esimese astme kohtuistungil esitatud väiteid tema süü puudumise kohta, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata mingeid uusi õiguslikke argumente. Varem korduvalt tõstatatud ja apellatsioonis uuesti esitatud väidetele on esimese astme kohtuotsuses piisava 2(4)

põhjalikkusega juba vastatud. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsioonide väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes esimese astme kohtuotsuse motiivide ja seisukohtadega, ei pea KrMS §-s 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades nende kordamist vajalikuks. 5.2 Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus jättis V. Malve süüdistusest välja E. H.le käega vastu selga löömise, sest see asjaolu ei olnud piisavalt tõendatud. Kohus leidis, et arstitõendi kohaselt olid kannatanu E. H. seljal küll verevalumid, kuid neid ei olnud kirjeldatud ja ega antud hinnangut nende vanusele. Seetõttu puudub alus väita, et need tekitas just V. Malve. Kuna kohus juba jättis V. Malve süüdistusest käega löömise välja, siis ei ole asjakohane apellatsiooni väide, et kannatanu seljal tuvastatud verevalumid võisid olla saadud varasemast ajast. 5.3 Riigikohtu kriminaalkolleegium on 21. mai 2007.a otsuses nr 3-1-1-7-07 märkinud, et avaliku korra rikkumine KarS §-de 262 ja 263 mõttes eeldab obligatoorselt, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või et teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või rikutud avalikku korda muul viisil. Seejuures loetakse avalikuks kohaks selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õiguserikkujaga isiklikult seotud. Avaliku korra all on kohtupraktikas mõistetud tavade, heade kommete, normide või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Samuti on kriminaalkolleegium märkinud, et teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes, kui need teod ei moodusta eraldi süüteo koosseisu, nt lärmamine või muu müra tekitamine, ebasündsate väljendite kasutamine, teiste isikute tülitamine jms. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-102-03, RT III 2003, 27, 277, p-d 8, 9). Kvalifitseerimaks süüdlase tegevust avaliku korra rikkumisena, tuleb peale selle, et süütegu pandi toime avalikus kohas, igal konkreetsel juhul tuvastada, millega objektiivselt avalikku korda rikuti (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-78-05, RT III 2005, 27, 278, p 7.3). Kriminaalkolleegium märkis viimati nimetatud lahendis ka seda, et iga süütegu rikub avalikku õigusrahu ning pelgalt konstateering, et tegu toimus avalikus kohas, ei saa automaatselt kaasa tuua süüdlase käitumise kvalifitseerimist KarS § 263 järgi. Apelleeritud kohtuotsuses on nendele riigikohtu lahenditele viidatud ning põhjendatud, miks tuleb V. Malve poolt toime pandud tegu kvalifitseerida KarS § 263 p 1 järgi. 5.4 Kohus karistas V. Malvet KarS § 263 alammäära lähedase vangistusega, mille asendas üldkasuliku tööga. Kuna V. Malve ei tööta, siis ei ole talle rahalise karistuse mõistmine otstarbekas, sest kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab KarS § 70 lg 1 kohaselt kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. Seega on kohus kohelnud võrdlemisi V. Malvet leebelt. 5.5 KrMS § 180 lõigete 1 ja 3 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on V. Malvelt menetluskulud välja mõistnud osaliselt, so poole sundrahast summas 3262.50 krooni. Teise poole sundrahast ning määratud kaitsjale makstud tasu jättis kohus riigi kanda. Seega on kohus V. Malvelt väljamõistetavaid

3(4)

kohtukulusid juba vähendanud. KarS § 180 lg 3 ei võimalda süüdistatavat kohtukulude tasumisest täielikult vabastada.

6.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 1 on kohtukolleegium seisukohal, et Harju Maakohtu 30. märtsi 2009.a otsus V. Malve suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Meelika Aava

4(4)

Ivi Kesküla

Malle Preimer

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.